Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
Blogi
Lennundust raputavad COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised keskkonnasäästu eesmärgid. Niigi õhukese kasumlikkuse päästmiseks on lennundussektori ettevõtted hakanud üle vaatama oma äriprotsesse ning otsima uusi tuluallikaid.
Euroopa Liidu ettevõtete innovatiivsed ärimudelid takerduvad sageli riskikapitali vähesuse ja pankade konservatiivsuse tõttu. Euroopa Liidu ja USA riskikapitali mahtude vahe on juba kümnekordne.
Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.
Koroonapandeemia ühe järeldusena on tulevikuriskide maandamiseks vaja Eestisse luua võimekus vaktsiinide tootmiseks. Samuti peaks pandeemiaga võitlemiseks kasutama geeniinfot COVID-19 riskigruppide senisest täpsemaks välja selgitamiseks.
Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.
Eestis soosib huvihariduse maksusoodustus paremal majanduslikul järjel olevaid, vähesemate laste ja kahe lapsevanemaga peresid.
Veebruaris põhjustas USA Texase osariigis ootamatu külm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja hiljem ehmatavad elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 MW põlevkiviplokke ja pärast 2025. aastat puudub ühendus Venemaa elektrisüsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis?
Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.
Üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ei piisa säästvate tehnoloogiate arendamisest ja rakendamisest. Vaja on ka olemasolevat süsteemi nõrgestada.