Blogi

Maailma geopoliitilisel kaardil tuleks arvestada vähemalt kolme erineva tulevikustsenaariumiga, mis Eestile tähendavad vähem või rohkem seotud käsi välis- ja majanduspoliitikas. Maailma kasvava blokistumise korral allutatakse majanduselu julgeolekuhuvidele ning Euroopa strateegilist autonoomiat ei õnnestu ellu viia.

Lennundust raputavad COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised keskkonnasäästu eesmärgid. Niigi õhukese kasumlikkuse päästmiseks on lennundussektori ettevõtted hakanud üle vaatama oma äriprotsesse ning otsima uusi tuluallikaid.

Euroopa Liidu ettevõtete innovatiivsed ärimudelid takerduvad sageli riskikapitali vähesuse ja pankade konservatiivsuse tõttu. Euroopa Liidu ja USA riskikapitali mahtude vahe on juba kümnekordne.

Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.

Koroonapandeemia ühe järeldusena on tulevikuriskide maandamiseks vaja Eestisse luua võimekus vaktsiinide tootmiseks. Samuti peaks pandeemiaga võitlemiseks kasutama geeniinfot COVID-19 riskigruppide senisest täpsemaks välja selgitamiseks.

Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.

Eestis soosib huvihariduse maksusoodustus paremal majanduslikul järjel olevaid, vähesemate laste ja kahe lapsevanemaga peresid.

Veebruaris põhjustas USA Texase osariigis ootamatu külm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja hiljem ehmatavad elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 MW põlevkiviplokke ja pärast 2025. aastat puudub ühendus Venemaa elektrisüsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis?