Blogi

Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.

Üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ei piisa säästvate tehnoloogiate arendamisest ja rakendamisest. Vaja on ka olemasolevat süsteemi nõrgestada.

Keeletehnoloogia üks peamisi eesmärke on võimaldada inimestel masinatega suhelda loomulikus keeles. Tehnika hoogsa arenguga on vajadus sellise suhtluse järele kiirelt kasvanud.

2020. aasta oli Eesti pensionisüsteemile märgiline – kogumispension muudeti vabatahtlikuks ja seoses viiruskriisiga otsustati taaskord riigipoolsed sissemaksed II sambasse peatada. Kuna riik kompenseerib sissemaksete peatamist keskmise tootluse põhjal, siis kaotavad sellest valikust eelkõige nooremad inimesed, kes koguvad pensioni suurema aktsiariskiga fondidesse.

Muutuv ühiskond esitab väljakutse senistele abieluideaalidele, selgub Journal of Futures Studies ilmunud artiklist „The Future of Marriage“, kus käsitletakse abielu kui ühiskondliku institutsiooni arenguvõimalusi USAs aastani 2036.

Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise.

Transpordiga kaasnev õhusaaste on kujunemas rahvatervisele märkimisväärseks probleemiks, sest põhjustab Eestis aastas sadu ja Euroopa Liidus sadu tuhandeid enneaegseid surmasid. Arenguseire Keskuses valmib aprillis Eesti transpordisüsteemi tulevikusuundasid kaardistav raport „Liikuvuse tulevik“.

Kuigi koroonapandeemia on juba oluliselt muutnud maailmamajandust ja viiruskriis pole veel läbi, tuleb Eestil oma rahvusvahelise positsiooni parandamiseks kiiresti tegutseda. Kriis on mõjutanud oluliselt majanduse igapäevast toimimist, kuid pakub Eestile ka võimalusi majandusarenguks.

Eesti kulud tervishoiule olid 2019. aastal 1,89 miljardit eurot, millest ligi veerand on patsientide omaosalus. Omaosaluse kaudu maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam madalama sissetulekuga inimesed, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele“.

Eesti sadamaid läbivate kaubamahtude seisukohalt saab oluliseks see, milliseks kujuneb Soome kaubavahetuse maht Lõuna-Euroopa, Türgi, India ning teiste Aasia riikidega, selgub esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.