Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Meelis Kitsing, PhD
Estonian Business Schooli rektor, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht
Meelis Kitsing on Estonian Business Schooli rektor ja professor. Varasemalt on ta töötanud Arenguseire Keskuse uuringute juhina, Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juhina. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president. Praegu on Meelis Kitsingu uurimistöö keskendunud digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomiale. Tema uurimusi on avaldanud Springer, IEEE, ACM, Leuveni Ülikooli kirjastus, MIT Press ja muud kirjastused. Ta on tegelenud teadustööga ja õpetanud mitmes ülikoolis Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Meelis Kitsing sai PhD kraadi Massachusettsi Ülikoolist Amherstis (US), õiguse ja diplomaatia magistrikraadi (MALD) Fulbrighti stipendiaadina Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolist (USA) ja MSc kraadi Peacocki stipendiaadina Londoni Majandusülikoolist (ÜK). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta rahvusvahelistes ettevõtetes ja oli Tallinna linnavolikogu liige. Arenguseire Keskuses on Meelis Kitsing juhtinud (e-)valitsemise ja globaalsete jõujoonte uurimissuundi. /Uuendatud 16.03.2022
Seotud uudised
-
07.03 2023Eesti liigub ettevõtliku riigi suunas
Viis aastat tagasi koos ekspertidega Valitsemine 2030 uurimissuuna raames riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumeid luues võttis Arenguseire Keskus aluseks kolm võtmetegurit: riigivalitsemise tsentraliseerituse määr, eelarvepiirang ning otsustusprotsesside agiilsuse ja analüütilisuse suhe. Võtmetegureid kombineerides loodi viis stsenaariumit. Milliseks on kujunenud viimase viie aasta riigivalitsemise ja e-riigi arengud nimetatud võtmetegurite ja stsenaariumide valguses?
Seotud üritused
Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.
Neljas Arenguseire Keskuse konverents sarjast „Teistmoodi tulevik” keskendus globaalsetele arengutele ja Eesti positsioonile maailmas.
Seminar annab ülevaate erinevate organisatsioonide poolt loodud pikaajalistest maailma energeetika tulevikustsenaariumitest ning toob välja pandeemia ja majanduskriisi mõju stsenaariumitele.