Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus koostas viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumi, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.
Stsenaariumide abil on võimalik tuua välja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda peamistele dilemmadele, milleks on:
- kuivõrd kaasav ja kodanike osalemist soosiv on riigivalitsemine;
- kuivõrd riik sekkub ja suunab inimeste elu;
- kuivõrd hajutatud või tsentraliseeritud on juhtimine;
- kuivõrd oluline on otsuste tegemise kiirus või on esikohal kaalutlev ja analüütiline lähenemine ning põhjalik kaasamine;
- kuivõrd suur on valitsemise legitiimsus;
- kuivõrd individualiseeritud või universaalsed on avaliku sektori pakutavad teenused ja lahendused.
Hoogtööriik
Stsenaariumi iseloomustab tsentraliseeritud ja projektipõhine juhtimine, prioriteetide kiire vaheldumine ning „kampaania korras“ tegutsemine. Kodanike võimalused otsustusprotsessides osaleda ning teenuste maht ja kvaliteet on ebaühtlased ja ebastabiilsed. Mõned olulised teenused arenevad kiiresti ja hästi, teised võivad jääda nigelateks või saada kannatada ressursside pideva ümbermängimise tõttu.
Öövaht-riik
Stsenaarium soovib vähendada riigi funktsioone ning mitte liigselt sekkuda inimeste ja ettevõtete tegevusse. Riik kärbib oluliselt kulusid ja avaliku sektori töötajaid, määrab selge, kuid piiratud rolli oma tegevusele ning erastab teenuseid. Kodaniku jaoks tähendab see piiratud ligipääsu haridus- ja raviteenustele ning minimalistlikke, standardseid digivahendeid riigi teenuste kasutamiseks. Kodanik ei saa kuigivõrd osaleda avaliku sektori otsustusprotsessides, kuid tal on palju vabadust oma elu suunamiseks ilma riigi sekkumiseta.
Ettevõtlik riik
Stsenaariumi iseloomustab riigi käitumine suurettevõtjana, investeerides suurprojektidesse, delegeerides teenuseid erakapitalile ning arendades avaliku ja erasektori koostööd. Vähemalt prioriteetsed teenused (nt haridus) arendatakse välja kvaliteetsete ja kõigile kättesaadavatena. Kuna aga kasvab nõudmine teenuste suurema individualiseerimise järele ning kodanikke otsustusprotsessidesse eriti ei kaasata, ei õnnestu kõiki teenuseid piisavalt hästi elanike nõudlusele vastavaks kohandada.
Hoolekandja riik
Stsenaariumi iseloomustab soov ühiskonda „kasvatada“ ning rahuldada järjest kasvavat nõudlust suurema arvu ja paremate avaliku sektori teenuste järele. Riik suurendab kulusid ja avaliku sektori töötajate arvu, sekkub aktiivselt erinevatesse eluvaldkondadesse ning hoolitseb kodanike eest. Otsused on teadmispõhised ja kaalutletud, kodanikke nende langetamisse siiski eriti ei kaasata. Massiliselt reguleeritakse ja maksustatakse pahesid ning kasutatakse ennetavalt suurandmeid, et suunata kodanikke paremate otsuste suunas.
Võrgustunud riik
Stsenaariumi iseloomustab soov otsustamist maksimaalselt delegeerida ja hajutada, et sel moel tagada otsuste parim vastavus kodanike vajadustele. Seda võib võrrelda avatud lähtekoodiga tarkvara arendamisega. E-riigi teenused ja lahendused on mitmekesised, ametkondade ja kohalike omavalitsuste teenustele lisanduvad kodanike juhitavad innovatsiooniprojektid. Aktiivsel kodanikul on palju võimalusi lüüa kaasa nii otsustusprotsessides kui panustada avalike teenuste koosloomesse. Passiivse kodaniku jaoks tähendab see stsenaarium mitmekesiseid teenuseid, mille kvaliteet ja kättesaadavus võivad tugevasti varieeruda.
Lühiraport on leitav SIIN.
Autor: Meelis Kitsing, Arenguseire Keskuse uuringute juht