Vaata järele veebiseminari „Maailma digitaalsed tulevikud”
Suured Hiina ja USA digiplatvormid kujundavad maailma tehnoloogilisi piire. Ameerika tehnoloogiline hegemoonia on leidnud üha tugevneva vastase Hiina näol. See on toonud tehnoloogia küsimused Hiina ja USA vahelistes vaidlustes üha kesksemale kohale.
Kuidas ohustab neid arenguid praegune pandeemia ja majanduskriis? Kas USA eraplatvormid jäävad ka edaspidi maailmas domineerima? Kas kujuneb välja kahte plokki lõhenenud maailm segaste geopoliitiliste suhete ja killustunud internetiga, kus valitsuste platvormid haaravad juhtohjad? Kas sellistele stsenaariumidele on elujõulisi alternatiive? Kuidas peaksid Eesti ja Euroopa poliitikakujundajad ja ettevõtted arengutele reageerima?
Veebiseminar „Maailma digitaalsed tulevikud” toimus Zoomi keskkonnas.
Esinejad:
Martin Kenney, California Ülikooli auprofessor ja Berkeley rahvusvahelise majanduse ümarlaua juhataja
Kai Jia, Hiina Elektroonikateaduste ja Tehnoloogia Ülikooli avalike suhete instituudi õppejõud
Ravi Shankar Chaturvedi, Tuftsi Ülikooli Fletcheri kooli ülemaailmse kontekstiga äri instituudi (IBGC) asedirektor
Andrei Korobeinik, Riigikogu liige
Merle Maigre, CybExer Technologies (Eesti) asepresident
Moderaator:
Meelis Kitsing, Arenguseire Keskuse uuringute juht
Esinejate tutvustused:
Martin Kenney on California Ülikooli auprofessor ja juba kaks viimast aastakümmet Berkeley rahvusvahelise majanduse ümarlaua vanem projektijuht. Samuti toimetab ta ajakirja Research Policy, mis on maailma juhtiv innovatsiooniteemaline akadeemiline väljaanne, ning on Soome majanduse uurimise instituudi vanemteadur. Ta uurib tehnoloogia, teadusasutuste, rahanduse ja konkurentsi seoseid kapitalistliku majandusega riikides ning nende dünaamika mõju inimestele ja paikadele. Ta on avaldanud arvukalt raamatuid, näiteks „Understanding Silicon Valley” (Stanford 2000), „Locating Global Advantage” (Stanford 2004), „Public Universities and Regional Growth” (Stanford 2015, tõlgitud hiina keelde Tsinghua ülikooli kirjastuse jaoks) ja „China’s Innovation Challenge” (Cambridge 2016, tõlgitud hiina keelde Pekingi ülikooli kirjastuse jaoks) ning ligikaudu 170 teadusartiklit.
Kai Jia on Hiina Elektroonikateaduste ja Tehnoloogia Ülikooli avalike suhete instituudi õppejõud. Ta on oma uurimistöös võrrelnud Hiina ja USA interneti-arhitektuuri, uurinud interneti reguleerimist ning bitcoinʼi koodipõhist juhtimist. Tema uurimistulemusi on avaldanud Journal of Law and Technology, Comparative Economic and Social System, Emerald ja teised kirjastused. Ta on olnud Fulbrighti stipendiumiga külalisteadur California Ülikooli õigusinstituudis Davises. Ta kaitses doktorikraadi Tsinghua ülikooli avaliku poliitika ja halduse instituudis ning magistrikraadi (M.E.) Hiina Teaduste Akadeemia arvutiteaduse instituudis.
Ravi Shankar Chaturvedi on asedirektor uuringute alal ning innovatsiooni ja muutusi uuriv doktorant Tuftsi Ülikooli Fletcheri kooli ülemaailmse kontekstiga äri instituudis (IBGC), kus ta juhib uurimisprogrammi „Digitaalne planeet”. Ta on üks Harvard Business Review 2015. aastal loetumate artiklite seas kolmandaks tulnud artikli „Where the Digital Economy is Moving the Fastest” („Kus liigub digimajandus kõige kiiremini”) kaasautoritest. Ta uurib ülemaailmse digimajanduse temaatilisi valdkondi, kaasavat ettevõtlust ja heaolu toetavat tehnoloogiat. Chaturvedil on laiad kogemused arenevate majanduste, strateegia ja ärijuhtimise ning makseteenuste sektori alal. Ta oli Eesti e-residentsuse nõuanderühma liige. Enne Fletcheri kooli oli Chaturvedi American Expressi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni portfelli ja toodete juht. Samuti töötas ta kümme aastat Aasias mitmetel erinevatel töökohtadel ettevõtetes nagu Standard Chartered, HSBC ja Hewlett Packard.
Andrei Korobeinik on Riigikogu liige ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees. Ta on programmeerija ja ettevõtja, mitme eduka idufirma asutaja. Ta asutas Eesti suhtlusportaali rate.ee, millest sai 2006. aastal esimene edukalt maha müüdud Eesti idufirma. Samuti on ta mitme internetiga seotud idufirma ingelinvestor. Andrei Korobeinik võitis 2008. aastal Briti Nõukogu rahvusvahelise noore loovettevõtja auhinna ja on olnud „Ajujahi” žürii liige.
Merle Maigre on valitsussuhete ala asepresident Eesti ettevõttes CybExer Technologies, mis on spetsialiseerunud küberõppekeskkonna ja keeruliste, laiaulatuslike küberturvalisuse õppuste pakkumisele valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ettevõtetele. 2017–2018 oli Merle Maigre Tallinna NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse (CCDCOE) juht. 2012–2017 töötas ta Eesti presidentide Kersti Kaljulaidi ja Toomas Hendrik Ilvese julgeolekunõunikuna. Sellel ametikohal oli ta presidendi peamine nõustaja siseriiklikes ja rahvusvahelistes julgeolekuküsimustes, sealhulgas küberkaitse arengusuundade ja probleemide alal. 2010–2012 töötas Maigre NATO peakorteris NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni erakantselei poliitikaplaneerimise üksuses.
Meelis Kitsing on Arenguseire Keskuse uuringute juht ja Estonian Business Schooli professor. Meelis on töötanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juhina. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president. Praegu on Meelise uurimistöö keskendunud digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomiale. Tema uurimusi on avaldanud Springer, IEEE, ACM, Leuveni Ülikooli kirjastus, MIT Press ja muud kirjastused. Ta on tegelenud teadustööga ja õpetanud mitmes ülikoolis Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Meelis sai PhD kraadi Massachusettsi Ülikoolist Amherstis (US), õiguse ja diplomaatia magistrikraadi (MALD) Fulbrighti stipendiaadina Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolist (USA) ja MSc kraadi Peacocki stipendiaadina Londoni Majandusülikoolist (ÜK). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta rahvusvahelistes ettevõtetes ja oli Tallinna linnavolikogu liige.
Viimased uudised
-
04.11 2024Arenguseire konverents „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“
Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ uurime personaalse riigi erinevaid arengusuundi, kaasnevaid riske ja võimalusi. Riiklike teenuste ja toetuste senisest ulatuslikum personaliseerimine nõuab põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti heaoluriigi edasist arengut ja ühiskonna heaolu tervikuna.