Vägivallast loobumist toetavad teenused ja Eesti elanike hoiakud

Laadi alla PDF (181.62 KB)

Eestis on vägivallast loobumise teenuseid vähe ja nende mõju on teadmata

Rahvusvaheline praktika rõhutab üha enam vajadust tegeleda vägivalla ennetamiseks ja korduva lähisuhtevägivalla (LSV) riski vähendamiseks lisaks ohvrite toetamisele süsteemselt ka vägivalla toimepanijate käitumise muutmisega. Vägivallast loobumise programmide maht on aga Eestis viimastel aastatel pigem kahanenud.

2026. aastal on Eestis üks riiklik vägivallast loobumise toetamise teenus (VLT) ning mitu väiksema mahuga programmi (nt MTÜ Vaiteri, Eesti Diakoonia ja Eesti Vanglateenistuse programmid). Programmide sihtrühmad ja tööviisid erinevad, kuid ühine probleem on programmide mõju vähene või puuduv hindamine. Ühegi Eestis kasutatava vägivallast loobumise teenuse või programmi kohta ei ole tõendust, kui palju see korduvvägivalda vähendab. Enamasti mõõdetakse programmis osalemist ja mõnel juhul küsitakse osalejate endi hinnanguid programmi kasulikkuse ning enda hoiakute ja käitumise võimaliku muutuse kohta, kuid ei hinnata vägivalla toimepanija käitumist ja vägivalla kordumist pärast programmi lõppu ega ohvri tajutud turvalisust. Ka seda, kui suur on inimese puhul vägivalla kordumise risk ja millised tegurid seda mõjutavad, programmides tihtipeale ei hinnata või tehakse seda ebajärjekindlalt.

Programmides osalema jõutakse enamasti läbi kohustuslike suunamiste, isepöördujate osakaal on marginaalne. See tähendab, et isikute motivatsioon programmis osaleda ei pruugi olla kõrge, mis omakorda vähendab programmi oodatavat mõju.

Tabel 1. Riikliku vägivallast loobumise teenuse (VLT) olulised näitajad, jaanuar-august 2026

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti andmed (sept 2026)

Rangem karistus ei vähenda LSV kordumist

Toimepanijatele suunatud programmide vajalikkusele viitab asjaolu, et teaduskirjandus ei toeta eeldust, et rangem karistus vähendab LSV kordumist. 2021. aastal läbi viidud 57 uuringut hõlmanud meta-analüüsis seostus kriminaalmenetluse alustamine nõrga heidutava mõjuga ning süüdimõistmine ei vähendanud korduvvägivalda. Karistuse pikkuse puhul on pilt sarnane: kuni 12-kuulise vangistuse saanud LSV toimepanijate retsidiivsus ei erinenud tingimisi karistuse saanutest ning aasta hiljem oli see mõlemas rühmas ligikaudu 20%.

Arenguseire Keskuse küsitlus näitab seevastu, et Eesti elanike hinnangul on kõige olulisim lähenemine LSV vähendamiseks just toimepanijate rangem karistamine (toetab 39%, joonis 1), kusjuures toetus sellele on suurem nooremate vastajate seas. Seega võib avalik arvamus kalduda toetama meetmeid, mis ei ole tõhusad.

Laiem kriminoloogiline teaduskirjandus viitab, et õigusrikkumiste ennetamisel on karistuse raskusest olulisem enne rikkumist tajutud tõenäosus, et tegu avastatakse ja sellele järgneb reaktsioon. Nii ei pruugi juba raske karistuse veelgi karmimaks muutmine käitumist mõjutada, kui toimepanija ei pea avastamist tõenäoliseks.

Joonis 1. Toetus LSV vähendamise meetmetele vanuserühmade lõikes (%)
Allikas: Arenguseire Keskus, 2026

Eesti elanike toetus vägivallast loobumise abile on suurem kui teadlikkus selle olemasolust

Arenguseire Keskuse küsitluse tulemused viitavad, et Eesti elanike hoiak abi pakkumise suhtes vägivallast loobumiseks on pigem toetav. 88% peab abi otsimist vastutuse märgiks; 82% leiab, et korduva LSV korral peaks abiprogrammi läbimine olema kohustuslik; 75% leiab, et selliseid teenuseid peaks olema rohkem (tabel 2). Samal ajal ollakse käitumise muutumise võimalikkuse suhtes ettevaatlikumad: seda peab võimalikuks 66% elanikest, ent vaid 12% on täielikult nõus väitega „vägivaldset käitumist on võimalik abi korral muuta“. Selgus ka, et isikliku LSV-kogemuse olemasolu ei suurenda teadlikkust olemasolevatest abimeetmetest. Küll aga hindavad vägivallaga kokku puutunud inimesed abipakkumise tänast olukorda kriitilisemalt.

Märgatav on selge lõhe abistamise vajalikuks pidamise ja abi tegeliku kättesaadavuse vahel. Vaid 43% elanikest teab, et Eestis on võimalik LSV korral abi saada ning kõigest 17% peab sobiva abi leidmist lihtsaks. Elanikkonna toetus sellistele teenustele on olemas, kuid märksa vähem ollakse veendunud, et abi on lihtsasti kättesaadav ja võimaldab toimepanijal oma käitumist muuta.

Tabel 2. Toetus LSV-ga seotud väidetele

Allikas: Arenguseire Keskus, 2026

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis“ eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist.

Prindi