Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2026. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule

Raporti esimesed peatükid annavad ülevaate hiljutistest muutustest ja trendidest maailmamajanduses. Tuuakse esile, kuidas energiahindade ja logistikakulude kõikumine, kapitali kallinemine, kaubandussuhete killustumine ning tehisaruga seotud investeeringute kasv mõjutavad Eesti ettevõtete tegevuskeskkonda. Eraldi võrreldakse Eesti majanduse arengut Leedu, Läti ja Soomega ning analüüsitakse erinevuste põhjuseid.

Raporti teine pool pakub eriteemade näol süvendatud teadmisi ja mõtteainet edasisteks aruteludeks. Seekordses raportis käsitletakse Eesti kaitsetööstuse kasvuvõimalusi, välisühenduste mõju elektriturule, riigi finantsinstrumentide rolli ettevõtete kasvu rahastamisel ning ettevõttelaenude regionaalset jaotust ja tingimusi. Samuti analüüsitakse süsiniku piirimeetme majanduslikku mõju, juhtimise ja töötajate oskuste rolli uute tehnoloogiate rakendamisel ning platvormimajanduse võimalusi ja kitsaskohti. Raport annab ka ülevaate eksperdikogu varasemate soovituste rakendamisest.

Eksperdikogu lähtus põhimõttest uurida riigi konkurentsivõimet teaduspõhiselt, võttes aluseks nii Eestis valminud kui ka rahvusvaheliste teadusuuringute tulemused. Raportis põhjalikumalt käsitletud teemade kohta esitas eksperdikogu järgmised soovitused.

Väliskaubanduse ja tööstuspoliitikaga seotud soovitused:

• Suunata eksporditoetused senisest selgemalt eksporditurgude mitmekesistamiseks.
• Leevendada süsiniku piirimeetme rakendamise (ja paralleelselt tasuta lubatud heitkoguse vähendamise) ebaühtlast mõju eksportijatele ja vähendada importijate halduskoormust.
• Arvestada kaitse-eelarve kasutamisel panust Eesti konkurentsivõimesse. Kaitsevaldkonna tellimused ja arendusprogrammid peaksid toetama ühtaegu kaitsevõimet, ettevõtete innovatsioonivõimet ja ekspordipotentsiaali, sealhulgas riigi tegutsemise kaudu uute lahenduste esmakliendina.

Ettevõtete rahastamisega seotud soovitused:

• Anda avaliku sektori finantsinstrumentidele selgem mandaat ja juhtida neid portfelli tegeliku riski järgi.
• Siduda keerukamate projektide rahastus nõustamisega.

Energiapoliitikaga seotud soovitused:

• Keskenduda energiapoliitikas vähem üksikutele energiaallikatele ja rohkem energiasüsteemi kui terviku efektiivsusele, käsitledes seejuures välisühendusi ja kohalikke võimsusi teineteist täiendavate lahendustena.
• Arvestada elektri lõpphinnas varustuskindluse tegelikku maksumust.
• Hinnata võimsuste rajamisel erakapitali tegelikku investeerimisvalmidust ja avaliku raha vajadust.
• Arendada kodumaist taastuvat ja madala süsinikuheitega juhitavat energiat, rakendades biogaasil põhinevat elektri ja soojuse koostootmist.

Ettevõtete uuendusvõime suurendamisega seotud soovitused:

• Siduda tehnoloogia-, innovatsiooni- ja digitoetused juhtimisvõimekuse arendamisega.
• Arendada kutsehariduses, täiendõppes ja ettevõttesisestes koolitustes õpetamise, juhendamise, koordineerimise ja kvaliteedikontrolli oskusi. Toetada õpet, mis ühendab koostöö- ja probleemilahendusoskused tehnoloogiliste oskustega, ning pakkuda praktilist ümberõpet ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatele.
• Tagada ettevõtluse tugiteenuste kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi, tugevdades maakondlike arenduskeskuste ja kohalike omavalitsuste ettevõtlusnõunike rolli.
• Hoida ja arendada ettevõtetevahelist kogemuste ja parimate praktikate jagamist, muu hulgas koostöövõrgustike, mentorluse ja klastrite kaudu.

Platvormimajandusega seotud soovitus:

• Saavutada regulatiivne selgus platvormitöö tegija õigusliku staatuse osas.

Käesolev raport on järg 2024. aastal ja 2025. aastal valminud konkurentsivõime eksperdikogu raportitele.

Konkurentsivõime eksperdikogusse kuuluvad Eesti Panga president Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku mikroökonomeetria professor Kadri Männasoo ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Lisaks kaasati eksperdikogu töösse teadlasi ja eksperte teistest ülikoolidest, uurimisasutustest, riigiasutustest ja ettevõtetest ning kohtuti ettevõtlus- ja erialaliitude esindajatega.