Meie põlvkonna tulevik: noorte otsustusõiguse suundumused valimistel ja sotsiaalmeedias

Noorte kaasamise vajalikkus: demokraatia arengu edendamine

ÜRO käsitluse (1981) kohaselt kuuluvad noorte hulka inimesed vanuses 15–24. Noortele otsustusõiguse andmist ei tohi alahinnata. Lihong Huang (2015) tõi esile Euroopa institutsioonide pühendumuse noorte kodanikuaktiivsuse edendamisel – suurendatakse lõimimist ja kaasamist ning tugevdatakse võimalust panustada demokraatia arengusse. Euroopa Ülemkogu (2017) leidis, et selle saavutamiseks tuleb anda noortele õigus osaleda nii kohalikes kui ka riiklikes otsustusprotsessides.

Sellest tulenevalt rõhutab ÜRO (2023) veel kord vajadust anda noortele otsustusõigus, sest see aitab luua jätkusuutliku ja eduka ühiskonna, nagu on seatud eesmärgiks 2030. aasta kestliku arengu tegevuskavas. Otsustusõiguse laiendamine mõjutab noorte aktiivsust märkimisväärselt – tulemuseks on kaasatud ja huvitatud inimesed, kes soovivad edendada kestlikku arengut. See toob kaasa ka uuenduslikke ideid ja projekte, mis tagavad eduka ja jätkusuutliku tuleviku.

Noorte otsustusõiguse ja iseseisvuse laiendamine on suurepärane viis toetada kaasavama ühiskonna arengut. Ilma noorema põlvkonna kaasamiseta on raske ehitada tulevikku, kus austatakse ja kaitstakse iga inimese õigusi.

Head näited on algatused tervise, heaolu ja ohutuse valdkonnas, millega noorte kogukonnad ja organisatsioonid tegelesid COVID-19 pandeemia ajal. Noorte otsustusõiguse ja iseseisvuse laiendamine on suurepärane viis toetada kaasavama ühiskonna arengut, mis vastab tänapäeva maailma vajadustele. Ilma noorema põlvkonna kaasamiseta on raske ehitada tulevikku, kus austatakse ja kaitstakse iga inimese õigusi, sest võimul oleksid needsamad inimesed, kes jäid varem oma riikide otsustus- ja poliitilistest protsessidest kõrvale.

Vanusepiiri alandamine: näiteid Euroopast

Noorte otsustusõiguse vanusepiiri on langetatud kogu maailmas. Keskendun Euroopa riikidele, sest Eesti kuulub Euroopa Liitu ja on huvitav näha, millised on suundumused sarnaste väärtushinnangutega riikides.

Valimisõigus. Valimisõiguse ja valimiste puhul liigub tendents vanusepiiri langetamise suunas. Paljud Euroopa riigid alandasid riiklikul ja/või Euroopa tasandil valimisiga 16 või 17 eluaastale (nt Saksamaa, Austria, Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel). See näitab, et poliitikamaailm muutub noortele üha avatumaks, mis on minu arvates hea.

Sooviksin siinkohal esile tuua Saksamaa valimisea langetamist enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Peatun sel teemal pikemalt, sest see näitab, kuidas valimisea alandamine on ühtaegu kasulik ja ohtlik.

10. novembril 2022 otsustas Saksamaa parlament langetada valimisiga Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastalt 16-le (Bundestag, 2022). Põhjuseks toodi asjaolu, et valimistelt ei tohiks kõrvale jääda inimesed, kes juba osalevad mitmes eluvaldkonnas (näiteks haldus-, õigus- ja sotsiaalvaldkonnas). Ehkki Saksamaa kavatsused olid selged ja omakasupüüdmatud, kritiseeriti riigi euroopameelsust.

Saksamaa 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistulemustest nähtub, et euroskeptiline partei AfD kogus alla 25-aastastelt 16% häältest. Seevastu 2019. aasta valimistel hääletas nende poolt vaid 5% noortest (Pfeifer, 2024; Friedrich-Ebert-Stiftung). Koos teiste vanuserühmade toetusega viis see selleni, et paremäärmuslike vaadetega partei sai Euroopa Parlamendis 15 kohta ning seadis kahtluse alla arusaama ühtsest ja demokraatlikust Euroopa Liidust. Kuigi valimisea langetamine tõi valimiste ja kodanikuühiskonna juurde rohkem noori ning pakkus neile poliitikas ja otsuste tegemisel rohkem iseseisvust, esitas see Euroopa Liidule ka uusi väljakutseid ja ohtusid, millest peab rääkima.

Sotsiaalmeedia ja sisuloome. Isikuandmete kaitse üldmäärusega, mida hakati Euroopas kohaldama 2018. aastal, langetati sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiri – nüüd saavad vähemalt 13-aastased isikud kasutada vanemate loal sotsiaalmeediat ja luua sisu. Alates 16. eluaastast vanema nõusolekut vaja ei ole. See oleneb riigist, kuid üldiselt on see nii kõikides liikmesriikides. Selle tulemusel on kasvanud paremäärmuslike parteide edu rakendustes nagu TikTok, Instagram ja Twitter.

Noored saavad infot peamiselt TikTokist, Instagramist ja Twitterist (nüüd X) – loeme sealt uudiseid ja meie poliitilised vaated kujunevad paljuski sealt nähtu põhjal.

Nagu eespool mainitud, kogus AdF Saksamaal 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel noortelt 11% rohkem hääli kui 2019. aastal. Nii minu kui ka spetsialistide arvates on sellise tõusu peamine põhjus sotsiaalmeedia platvormid, eriti TikTok. Ei ole üllatav, et minusugused noored saavad infot peamiselt TikTokist, Instagramist ja Twitterist (nüüd X) – loeme sealt uudiseid ja meie poliitilised vaated kujunevad paljuski sealt nähtu põhjal.

AdF-i esinumber 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli Maximilian Krah. Tal on TikToki konto, kuhu ta postitab noortele, eriti meestele mõeldud videoid, sest suurem osa inimestest peab tema põhimõtteid „maskuliinseks“. Maximilian soovitab noortel õue minna, värsket õhku hingata ja hääletada parempoolsete erakondade poolt (Abels, 2024). Ta püüab noorte meeste hääli, esinedes populistlike loosungitega nagu „tõeline mees ei hääleta roheliste poolt, vaid on oma kodumaa patrioot“.

Saksamaa näide võib tunduda tühise ja eraldiseisvana, kuid lähemal uurimisel selgub, et see on murettekitav suundumus nii Euroopa Liidu liikmesriikides kui ka mujal maailmas. Sarnaseid TikToki kaudu mõjutatud valimistulemusi võib täheldada ka Prantsusmaal, kus Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne on populaarseim just noorte seas. Hispaanias ütlesid koguni 22% noortest valijatest, et annaksid hääle paremäärmuslikele parteidele, nagu Vox ja Se Acabó (Baget 2024). Selliseid näiteid leiab ka väiksematest riikidest nagu Austria ja Sloveenia, kus populistlikud parteid on suurendanud oma tuntust sotsiaalmeedia kaudu.

Sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiri langetamisel on ka häid külgi. Noored tunnevad üha enam oma riigi otsustusprotsesside vastu huvi ja on nendesse rohkem kaasatud. Lisaks suureneb noorte meediapädevus, sest Euroopa Liit jagab asjakohaseid suuniseid (Euroopa Komisjon, 2022). See on suur samm eduka tuleviku suunas, kus otsustajad teavad sotsiaalmeediaga seotud ohte ja oskavad kriitiliselt mõelda.

Noorte suurem iseseisvus otsuste tegemisel: kas meie põlvkond on selleks valmis?

20-aastase Z-põlvkonna esindaja ja riigiteaduste tudengina on mul palju öelda. Noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse suurendamine eeldab noortelt vastutuse võtmist – nii valimistel kui ka sotsiaalmeedias tegutsedes. Kõik otsused mõjutavad meie elu, mistõttu peame nende eest vastutama. Duarte (2024) sõnul on meie põlvkonnale 2024. aastal kättesaadavaks tehtud teabe hulk 90 korda suurem kui 2010. aastal. Niivõrd suure mahuga kohanemine eeldab küpsust ning uute teadmiste ja oskuste palju kiiremat omandamist.

Mina pidin meediakirjaoskuse omandama juba üpris noorena, 10–12-aastaselt, kui hakkasin kasutama internetti ja sotsiaalmeediat. Mäletan, kuidas lugesin uudiseid Facebookist ega osanud väärinfot õigesti eristada. Sain küll karme õppetunde, kuid tean nüüd, kuidas ebaõnnestumistest ja negatiivsetest kogemustest midagi kaasa võtta. Üldplaanis on vanusepiiri alandamine samm parema tuleviku suunas. Nii saame luua tugeva ja poliitikas osaleva ühiskonna.

Olulisim probleem, millega noored iga päev kokku puutuvad, on populism ja lühivormis esitatud teabe tarbimine. Inimesed, eriti noored, soovivad kiireid lahendusi, mille saavutamiseks ei pea liigselt pingutama.

Nagu eespool mainitud, on noorte otsustusprotsessides osalemisel mitmeid takistusi. Olulisim probleem, millega noored iga päev kokku puutuvad, on populism ja lühivormis esitatud teabe tarbimine. Inimesed, eriti noored, soovivad kiireid lahendusi, mille saavutamiseks ei pea liigselt pingutama. Meie ühiskond kuulab ja usub pigem 30-sekundilist videot, kus räägitakse, kuidas oma elu paremaks muuta, kui et loeb mõne erakonna 15-leheküljelist programmi, milles kirjeldatakse muudatusi ning seda, kuidas need valijate ja sidusrühmade elu mõjutavad. TikTok kasutab seda ära – populaarsete ja haaravate 30-sekundiliste videote kaudu on inimestega lihtne manipuleerida.

Vahel olen isegi mõnda populistlikku narratiivi uskuma jäänud, kuigi pean end meediapädevaks inimeseks. Arvan, et selle põhjuseks on tänapäeva digimaailm. Meie keskendumisvõime on halvenenud ja oleme harjunud omandama lühikese aja jooksul rohkelt teavet.

Usun, et meie põlvkond lahendab need probleemid peagi.

Digiajastule omase info ülekülluse ja lühivormis teabe puhul on ilmselge, et 20–30 aasta pärast oleme sellega täielikult kohanenud. Sotsiaalmeedia on hiljutine nähtus – selle algusest on möödas vaid 20 aastat. Samas on inimene füsioloogiliselt samasugune nagu 50 000 või 100 000 aastat tagasi. Sotsiaalmeedia täielikku mõju inimestele, eriti lastele, ei osata veel hinnata. Mida rohkem meie teadlikkus kasvab, seda suuremad saavad arvatavasti olema piirangud, sh vanusepiirid sotsiaalmeedia kasutamisel. Tulevikus ei ole sotsiaalmeedia mõju nii kahjulik kui tänapäeval, sest praegu on murekohaks inimeste puudulikud meediaoskused. See on mõistetav, sest suurem osa sotsiaalmeediast on kujunenud viimase 15 aasta jooksul. Me harjume endiselt ja õpime, kuidas sellega kaasnevaid probleeme lahendada.

Noorte iseseisvuse suurendamine: vajalik samm Eesti eduka tuleviku tagamiseks

Noorte iseseisvuse suurendamine otsustusprotsessis on õige tee, sest mida varem inimene sellega kokku puutub, seda teadlikum, kogenum ja osavam on ta õigete otsuste tegemisel. Eesti olukorda analüüsides mõistsin, et see riik on digimaailma arengu teejuht. Digimaailm on meie tulevik, meie noore põlvkonna tulevik. See tähendab, et noorte iseseisvuse suurendamine ei ole mitte ainult kasulik, vaid ka vajalik samm riigi pideva arengu tagamiseks. Usun, et Eestil on sotsiaalmeediategevuse reguleerimises ja valimisreeglite uuendamises juba praegu palju kogemusi ning võib ette näidata tulemusi, mis on demokraatlikele ja demokraatia poole püüdlevatele riikidele eeskujuks.

Viited

Abels, G. (2024, May 8). Germany lowers voting age to 16 for the European elections – but is it playing into the far right’s hands? The Conversation. Retrieved December 1, 2024.

Baget, J. P. I. (2024, June 10). 2024 European elections: Who are young Europeans voting for? The Conversation. Retrieved December 1, 2024.

Crowley, A. C., & Moxon, D. M. (2017). New and innovative forms of youth participation in decision-making processes. Council of Europe. Retrieved November 30, 2024.

Duarte, F. (2024, June 13). Amount of Data Created Daily (2024). Exploding Topics.

European Commission. (2022, October 11). Commission steps up action to tackle disinformation and promote digital literacy among young people [Press release]. Retrieved December 1, 2024.

Friedrich-Ebert-Stiftung. (n.d.). Analysis of the 2024 European Elections in Germany.

General Data Protection Regulation (GDPR) – Legal Text. (2024, April 22). General Data Protection Regulation (GDPR).

Huang, L. H. (1999). EU-COE Youth Partnership Policy Sheet Citizenship and Participation. Council of Europe. Retrieved November 27, 2024.

Kiss, M. & European Parliamentary Research Service. (2024). Revision of the Driving Licence Directive. In EPRS (Report PE 749.788).

Pfeifer, H. (2024, June 10). AfD: How Germany’s far right won over young voters. dw.com.

Promoting Youth Participation in Decision-Making and Public Service Delivery through Harnessing Digital Technologies | Division for Inclusive Social Development (DISD). (2023, February 20).