Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
Uuringus on võetud vaatluse alla kolm avalikus debatis kõige sagedamini esinevat kõrghariduse rahastamise alternatiivi ning võrreldud neid olukorraga, kus jätkub senine areng ehk rahastamise süsteemis muudatusi ei tehta. Erinevate stsenaariumide tähendust hinnatakse kõrgkoolide tuludele, riigi kuludele ning üliõpilaste rahalisele heaolule. Uuringus toodud arvutused on tehtud Arenguseire Keskuse kõrghariduse rahastamise kalkulaatori abil, mis võimaldab läbi mängida erinevaid rahastamisvalikuid ning hinnata muudatuste ligikaudset rahalist mõju.
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht Raportiga seotud uudised
-
07.08 2022Tea Danilov: Kõrghariduse rahamuret lahendades on unustatud õppelaen
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.