Kõrghariduse tulevik

Uuring: tasuta kõrghariduse reform tuleks viia lõpuni

Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenu­süsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.

Eurod. Foto: Unsplash.com

„Kõrghariduse rahastamise puudujääke on võimalik vähendada ülikoolide riigipoolse rahastamise suurendamisega või mõnes vormis õppemaksu tagasitoomisega koos õppelaenusüsteemi ajakohastamise ja tudengile makstavate vajaduspõhiste toetuste suurendamisega,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Tasuta kõrghariduse reform on jäänud poolikuks, kõrgkoolide riiklik rahastamine pole pidanud sammu elukalliduse kasvuga. Samuti puuduvad Eestis erinevalt teistest tasuta kõrgharidusega riikidest piisavad vajaduspõhised õppetoetused või soodne õppelaen, sest tudengi jaoks on õppemaks vaid väike osa kogu õppimisega seotud kuludest ning õpingute ajal käib elamiskulude katmine üle jõu eelkõige kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengitele.“

Varblase sõnutsi tuleb kõrghariduses seada sisse õppemaks, kui ei leita täiendavaid vahendeid kõrghariduse kulude katmiseks. „Samal ajal tuleb sel juhul reformida ka toetusi ja eelkõige õppelaenu, millega tudeng peab saama katta nii õppemaksu kui elamiskulu,“ ütles ta.

Varblase sõnul tuleks õppemaksu kehtestamisel panna õppelaenu tagasimaksmise kohustus sõltuvusse kõrgkooli lõpetanu sissetulekust, et tagada õppimine ka potentsiaalselt väiksema tulevase sissetulekuga erialadel. „Pärast ülikooli lõpetamist hakkaks tudeng õppelaenu tagasi maksma alles seatud sissetulekupiiri ületamisel. Kui tudeng seda sissetulekut näiteks 25 aasta jooksul ei saavutagi, peaks õppelaenu tagasi maksma riik,“ märkis Varblane.

Uuringus „Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis“ on võetud vaatluse alla kolm avalikus debatis kõige sagedamini esinevat kõrghariduse rahastamise alternatiivi ning võrreldud neid olukorraga, kus jätkub senine areng ehk rahastamise süsteemis muudatusi ei toimu. „Võimalused varieeruvad tänase olukorra jätkumisest kuni turupõhise õppemaksu kehtestamiseni,“ selgitas Varblane. 

Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid:

  • samamoodi edasi stsenaarium – rahastamine jätkub senistel alustel;
  • jätkusuutliku tasuta kõrghariduse stsenaarium – riik suurendab kõrghariduse rahastamist ning reformib vajaduspõhiseid toetusi ja õppelaenusüsteemi;
  • madalate õppemaksude stsenaarium – madal ühetaoline õppemaks;
  • turupõhiste õppemaksude stsenaarium – kõrge ühetaoline õppemaks.

Laadi uuring alla

15.05.2022

Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis

Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.