Kõrghariduse tulevik

Raport: Kõrgkoolid peavad kiiremini kohanema turu nõudmistega

Kõrgkoolid peavad konkurentsivõime säilitamiseks senisest kiiremini kohanema haridusturu vajadustega, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Järgmisel kümnendil kasvab oluliselt täienduskoolituse vajadus, mis nõuab kõrgkoolidelt ja riigilt suuremat paindlikkust õppevormide osas.

Raporti "Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" esitlus. Fotol uuringu juht Uku Varblane. Foto: Erik Peinar/Riigikogu

„Tehnoloogia kiire areng muudab tööturgu ja inimeste oskused aeguvad järjest kiiremini. Samas keskmine eluiga ja aktiivse tööelu aastad kasvavad,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Mida kauem inimesed enne tööturule sisenemist õpivad, seda aegunumad on kooli lõpetamiseks omandatud teadmised. Diplomitest ja kraadidest saabki järjest olulisemaks elukestev õpe, mille fookus on suunatud teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmisele.“

Viimase kümne aasta jooksul on üle 25-aastaste kõrgharidusõppesse vastuvõetute osakaal suurenenud üle 10% ja moodustab juba ligi 40% tudengitest. „Õppijate profiili mitmekesistumine ja vananemine esitab kõrgharidussüsteemile mitmeid väljakutseid. Näiteks peab kõrgharidus arvestama rohkem tudengite elustiili ja eelistustega,“ rääkis Varblane. „Kui klassikalised kõrgharidusasutused seda ei suuda, leiavad õppijad lahendused väljaspool kõrgkoole või Eestit.“

Joonis 1. Kõrgharidusõppesse vastuvõetute vanuseline jaotus Eestis
Andmed: Eesti Hariduse Infosüsteemi portaal Haridussilm

Uku Varblase sõnul tingib õppijaskonna muutus järgmisel kümnendil oluliselt kasvava vajaduse paindliku täienduskoolituse järgi. „Küsimus on, millises mahus võtab praegune kõrgharidussüsteem sellest osa ja kui kiiresti jõutakse senistest paindlikumate õppevormideni,“ selgitas ta. „Kõrgkoolide osa kasvavast täienduskoolitusturust sõltub ka riigi valikutest valdkonna reguleerimisse sekkumisel. Näiteks sellest, kas kõrgkoolidele antakse ainuõigus mikrokvalifikatsioonide väljastamiseks.“

Varblase sõnul on kõrgharidussüsteemil kolm võimalikku arengusuunda:

  • Riiklik elukestev õpe, kus kõrgkoolid pingutavad, et käia kaasas muutunud karjääriootustega ja pakkuda paindlikke õppimisvõimalusi ning riik soosib regulatiivsete eeliste loomisega tegutsemisvõimalusi täienduskoolitusturul. Õppemaksud ning tasuline täienduskoolitus toovad kõrgkoolide eelarvetesse arvestatavat lisatulu ning kõrgharidussektor kasvab.
  • Eliitkõrgharidus, kus kõrgkoolid reageerivad ootuste muutusele aeglaselt ning elukestva õppe maastikul neile regulatiivseid eeliseid ei tehta. Kõrghariduse rahastamine tugineb napile avalikule rahale, kõrgkoolid muutvad elitaarsemaks ja tõmbuvad kokku.
  • Virtuaalülikool, kus õppimine digitaliseerub nii sisult kui vormilt, haridusmaastik koondub suurte digihariduse platvormide kätte. Eesti kõrgkoolidest saavad osaliselt alltöövõtjad, pakkudes digiplatvormidele ainekursusi. Kõrghariduse riiklik rahastus jääb praegusele tasemele ning tagatakse vaid hädavajalik ja raskemini digitaliseeritav õpe.

Raporti kõrghariduse rahastamist puudutav osa toob välja vajaduse vaadata üle Eesti õppelaenusüsteem, vajaduspõhised õppetoetused ja õppemaksud.

Tutvu raportiga

8.06.2022

Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035

Kõrgharidus on väärtus nii üksikisiku, majanduse kui ühiskonna jaoks. Inimese ajendiks kõrgharidusse investeerida on oodatav parem heaolu tulevikus: suurem sissetulek ja sellega saavutatav kõrgem elukvaliteet, aga ka vaimne rikastumine ja mitmekesisem elu.

 

Vaata järele raporti esitlust

9.06.2022

Raporti “Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035” pressiesitlus

8. juunil 2022 tutvustas Arenguseire Keskus raportit “Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035”.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.