Uuringu metoodiline lähenemine tugines süsteemse horisondiseire ja kaasava stsenaariumiloome kombineerimisele. Uuringu peamine eesmärk oli koostada Eesti noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse tulevikustsenaariumid aastani 2050. Selleks kaardistati noorte autonoomiat kujundavad tegurid Eestis ja rahvusvahelises plaanis ning analüüsiti nende võimalikke arengusuundi ja koosmõjusid.
Raportid
Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.