Noorte iseseisvus ja otsustusõigus Eestis. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050

Vaimse tervise kriis pidurdab noorte otsustusvõimet- ja valmidust

Noorte vaimse tervise halvenemine on kujunemas üheks keskseks teguriks, mis mõjutab nende iseseisvumist, otsustusvõimet ja osalemist ühiskonnas. Eestis jäävad noorte vaimse heaolu näitajad Euroopa riikide seas üheks madalaimaks. Samal ajal on vaimse tervise teenustele ligipääs ebaühtlane ja ootejärjekorrad pikad, mistõttu ei jõua abi sageli õigel ajal noorteni. Julgeolekupingete püsimine võib nihutada eelarvelised prioriteedid noorte pikaajaliselt arengult julgeoleku tagamisele. See võib vähendada investeeringuid noorte vaimsesse tervisesse, haridusse ja nende iseseisvumist toetavatesse võimalustesse. Kui noorel puudub psühholoogiline toimetulek ja turvatunne, ei pruugi ta suuta kasutada ka olemasolevaid haridus-, töö- või osalemisvõimalusi. Seega, otsused lükkuvad edasi, valikud ahenevad ning sõltuvus perest, koolist või tugisüsteemidest suureneb.

Noorus kui üha pikem ja ebakindlam üleminekuetapp

Noorus ei ole kindlalt piiritletud ega kõigis ühiskondades ühesugune eluetapp. Selle tähendus ja kestus muutuvad sõltuvalt haridustee pikkusest, tööturule sisenemisest, majanduslikust iseseisvumisest ja laiematest ühiskondlikest suundumustest. Järjest olulisemaks muutub noorte majanduslik stardipunkt, sest iseseisvumine sõltub üha enam tööturule pääsemisest, elukallidusest ja perekondlikust taustast.

Digikeskkond ja tehisaru hakkavad üha enam määrama, kui autonoomsed noored tegelikult on

Digikeskkond on koht, kus kujunevad suhted, töövõimalused, osalus, eneseväljendus ja maailmapilt. Ligipääs tehnoloogiale ei tähenda veel autonoomiat, sest noorte tähelepanu, infoväli, enesehinnang ja otsused võivad olla tugevalt mõjutatud algoritmilistest süsteemidest.

Noortepesu risk: noorte osalus on nähtavam, kuid mõju otsustele ei pruugi kasvada

Noorte poliitiline aktiivsus digiaruteludes, aktivismis, vabatahtlikus tegevuses ja ühiskondlike teemade jälgimises kasvab. Samal ajal on noored otsustuskogudes alaesindatud ning kaasamine võib jääda sümboolseks, kui noorte sisendil puudub selge teekond päris otsusteni. See kasvatab nõndanimetatud noortepesu riski: noori kaasatakse nähtavuse loomiseks, kuid mitte tegeliku vastutuse ja mõju jagamiseks.