Raport: Vaimse tervise kriis takistab noorte iseseisvumist ja ühiskonnas osalemist
Arenguseire Keskuse tellimusel valminud raport leiab, et tulevikus langeb järjest väiksemale noortepõlvkonnale suurem vastutus nii majandus- kui ka ühiskonnaelus. Samal ajal pidurdab noorte iseseisvumist, otsustusvõimet ja ühiskonnas osalemist vaimse tervise kriis.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko selgitas, et noorus on tänapäeval üha pikem ja ebakindlam eluetapp. „Vananeva ja kahaneva rahvastiku tingimustes loodame järjest enam noorematele põlvkondadele, kuid nende tegelik iseseisvumine lükkub järjest edasi, sõltudes vaimsest sitkusest, haridustee pikkusest, tööturule sisenemisest ja elukallidusest. Ka noorte stardipunkt muutub üha ebavõrdsemaks, sõltudes väga palju perekondlikust taustast,“ ütles Kindsiko.
Uuringud näitavad, et üldiselt on noortel alates 16. eluaastast olemas vajalikud kognitiivsed oskused keerukamate otsustega hakkama saamiseks. Samas on pidurdusmehhanismid selles eas veel nõrgalt arenenud ning aja- ja sotsiaalse surve all ei pruugi noored teha kõige läbimõeldumaid otsuseid.
Noorte otsustusvõime arendamiseks on vaja turvalist eksimisruumi ning otsustamise ja vastutamise harjutamist, rõhutas Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. “Näiteks võiks noored rohkem otsustada koolis ja kooliga seotud küsimustes, olgu selleks koolipäeva algus või koolisöökla menüü. Uuringud kinnitavad, et mõistlik ja vajalik on langetada valimisiga, tagades samal ajal tasakaalustatud info kättesaadavuse. Võimalik oleks ka juba alates 15. eluaastast lihtsustatud vormis ettevõtlusega tegeleda, kui lapsevanem selleks nõusoleku annab,“ sõnas Danilov.
Kuna vastutuse võtmine eeldab noortelt ka motivatsiooni ja tegutsemisjulgust, rõhutatakse raportis, et noorte hääl peab olema kuuldav nii poliitikas kui ka ühiskonnas laiemalt. Autorid toovad välja, et Eesti noortel on täna rohkem õigusi, teadmisi ja osalusvõimalusi kui varem, kuid üha vähem usku sellesse, et nende valikutel või antud sisendil on tegelik mõju.
Murekohana tuuakse raportis esile, et noorte vaimse tervise halvenemine on kujunemas üheks keskseks teguriks, mis pidurdab noorte iseseisvumist, otsustusvõimet ja ühiskonnas osalemist. Eesti noored on võrreldes naaberriikidega oluliselt sagedamini kurvad või masendunud. 2023. aasta inimarengu aruande kohaselt on enam kui kolmandik 11−15-aastastest tüdrukutest ja viiendik poistest kurvad või masendunud sagedamini kui kord nädalas. Samal ajal on ligipääs vaimse tervise teenustele Eestis ebaühtlane ja ootejärjekorrad pikad, mistõttu ei jõua abi sageli noorteni õigel ajal.
„Kui noorel puudub psühholoogiline toimetulek ja turvatunne, ei pruugi ta suuta kasutada ka olemasolevaid haridus-, töö- või osalemisvõimalusi. Elulised otsused lükkuvad seega edasi, valikud ahenevad ning sõltuvus perest, koolist või tugisüsteemidest suureneb,“ nentis Kindsiko.
Uuringus leitakse, et ka digikeskkond ja tehisaru hakkavad üha enam määrama, kui iseseisvad noored tegelikult on. Seetõttu muutub järjest olulisemaks noorte oskus algoritmiliselt suunatud infot läbi näha ja oma huvides kasutada.
Digikeskkonnast on saanud koht, kus kujunevad suhted, töövõimalused, osalus, eneseväljendus ja maailmapilt. Samas ei tähenda ligipääs tehnoloogiale veel tegelikku autonoomiat ehk teadlikku tegutsemist oma huvidest lähtuvalt, sest noorte tähelepanu, infoväli, enesehinnang ja otsused võivad olla tugevalt mõjutatud algoritmilistest süsteemidest.
Raport “Noorte iseseisvus ja otsustusõigus Eestis. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050” on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel uurimissuuna “Noorte autonoomia tulevik” raames. Uurimissuuna eesmärk on kaardistada, millised tegurid mõjutavad noorte autonoomsust (agentsust, otsustusvõimet) ning kui heas vastavuses on noorte autonoomia arengud mitmete eapiiridega, mis noorte õigusi reguleerivad.
Viimased uudised
-
07.06 2026Õigusanalüüs: platvormikullerid ja -taksojuhid loetaks vaidluse korral tõenäoliselt töötajateks
Platvormikullerite ja -taksojuhtide tööalane staatus liigitataks Eestis vaidluse korral tõenäoliselt töölepinguliseks suhteks, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud õigusanalüüsist. Ka Euroopas on enamik kohtuvaidlusi lõppenud sellega, et platvormitöö tegija on kvalifitseeritud töötajaks, misjärel on platvormid muutnud töötegemise korraldust.