Raport: Eesti peab olema valmis 45 aasta pikkuseks tööeluks  

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et keskmise eluea pikenemisega pikeneb paratamatult ka tööelu ning nooruses omandatud haridusest ei piisa enam terveks tööeluks. “Ei saa enam paraku eeldada, et nooruses omandatud haridus kannab järgnevad 40–50 tööaastat. Samas kipub õppimine lõppema juba keskeas ning kogu Euroopa seisab täna silmitsi küsimusega, kuidas tagada vananevas ühiskonnas elukestev õpe kõrge eani,“ ütles ta.

30.07.2026

Pikenev tööelu ja elukestev õpe

Tulevikus vajab Eesti elukestva õppe süsteemi ligi 45 aasta pikkuse tööelu jaoks. Eestis ulatub oodatav tööelu juba 41,5 aastani, st inimesed peavad järjest kauem tööelus osalema.

Praegu ulatub oodatav tööelu Eestis juba 41,5 aastani. Tulevikus vajab aga Eesti elukestva õppe süsteemi, mis toetaks ligi 45 aasta pikkust tööelu ning võimaldaks selle jooksul läbida mitmeid oskuste uuendamisi, ümberõppeid ja karjäärimuutusi. Näiteks Maailma Majandusfoorumi hinnangul vananeb 39% praeguste töötajate põhioskustest juba 2030. aastaks ning täiendkoolitust vajab 59 töötajat sajast. 

Kindsiko tõi esile, et kuigi Eesti ületab elukestvas õppes osalemises Euroopa Liidu keskmist taset, kipub õppimine lõppema keskeas. „Täiskasvanuõppes osaleb meil küll 23% inimestest, kuid kõige aktiivsemad õppijad on 25–49-aastased kõrgharitud naised. Kõige vähem osalevad täiendõppes madalama haridustasemega täiskasvanud, vähenenud töövõimega inimesed ja vanemad mehed,“ selgitas Kindsiko.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et hilisemates elu- ja karjäärietappides sõltub õppes osalemine peamiselt tööandja toest, sobivate õppimisvõimaluste olemasolust ning inimese enda motivatsioonist. 

OECD juhib tähelepanu sellele, et inimese tööelus on kriitiline karjääri keskpaik, sest töö- ja pereelu kohustused võivad õppimist takistada, samal ajal kui muutuv tööturg nõuab pidevat kohanemist. Samuti suureneb OECD hinnangul pensionieale lähenedes oht tööturult ja ühiskondlikust elust kõrvale jääda. 

Eesti andmed kinnitavad neid riske. Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eestis on oskuste tase kõrgeim 26–35-aastaste seas ning hakkab seejärel järjepidevalt langema.  Samuti väheneb pärast 55. eluaastat märgatavalt osalemine täiskasvanuõppes ning 55–64-aastastest osaleb täiendõppes vaid 10%. 

Lühiraport “Pikenev tööelu ja elukestev õpe” on valminud uurimissuuna „Elukestva õppe trendid ja tulevik“ raames. Uurimissuuna eesmärk on tuvastada peamised määramatused ja võtmetegurid, mis kujundavad elukestva õppe tulevikku Eestis aastani 2050.