Raport: Eestis võib tehisaru kasutus jääda pinnapealseks ega too oodatud tootlikkuse kasvu

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane sõnas, et uute tehnoloogiate ja tehisaru kasutuselevõtt ei suurenda ettevõtete tootlikkust kui nendega ei kaasne olulisi organisatsioonilisi muudatusi. „Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab sisulisi ümberkorraldusi. Näiteks automatiseerimine suurendab tootlikkust keskmiselt 6–9%, kuid kui uute tehnoloogiate rakendamisega kaasneb ka organisatsiooniline innovatsioon, kasvab tootlikkus nii töötlevas tööstuses kui ka teadmusmahukate teenuste valdkonnas vastavalt 19% ja 23%,“ tõi Varblane näite.

Tartu Ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust selgus, et innovatsiooniga kaasneva positiivse mõju avaldumiseks on Eesti ettevõtetel vaja tõsta juhtimiskvaliteeti, toetada juhtide järelkasvu ja põlvkonnavahetust ning tugevdada mentorlust ja teadmussiiret. 

Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter rõhutas, et suurim mõju tekib siis, kui tehnoloogilisi uuendusi toetavad samaaegselt organisatsiooniline innovatsioon, juhtimisvõimekus ja töötajate oskuste areng. “Meie uuringu peamine järeldus on, et tugev tootlikkuse kasv ei sünni tehnoloogiast üksinda. Automatiseerivates ettevõtetes kasvab vajadus sotsiaalsete ja koostööoskuste järele ning kõige kõrgemalt hinnatakse oskusi, mis aitavad koordineerida inimeste, protsesside ja tehnoloogiate koostööd,” ütles ta. Näiteks töötajad, kes ühendavad sotsiaalseid, kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, teenivad ka umbes 6% kõrgemat palka kui need, kelle oskuste profiil on kitsam. 

Arenguseire Keskus toob lühiraportis “Tehnoloogilise arenguga seotud trendid Eesti ettevõtluses” välja, et digitaalse intensiivsuse poolest on Eesti ettevõtlus Euroopa Liidu keskmisel tasemel, samas kui tehisaru kasutuse näitajad on keskmisest kõrgemad. 

„Eesti ettevõtted on uute tööriistade katsetamisel suhteliselt kiired, kuid meie digitaalne baas ei ole täna sama tugev kui näiteks Põhjamaades. Näiteks napib tehisaru treenimiseks digitaalsel kujul alusandmeid. Sellega kaasneb risk, et tehisaru kasutamine jääb paljudes ettevõtetes üksikute rakenduste või tööülesannete tasemele ega too kaasa süsteemseid tootlikkust kasvatavaid ümberkorraldusi,“ selgitas Varblane. 

Arenguseire Keskus viitab, et varem automatiseerinud ja digitaliseerinud ettevõtted on muutustele rohkem avatud ning liiguvad järjest kiiremini eest ära. Samal ajal muutub mahajääjatel järelejõudmine üha keerulisemaks. 

Lühiraport “Tehnoloogilise arenguga seotud trendid Eesti ettevõtluses” on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst ning selles analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused.

Lühiraport põhineb Arenguseire Keskuse tellitud ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringul “Juhtimise ja oskuste roll tehnoloogia rakendamisel tootlikkuse kasvuks”. Autorid: Uku Varblane, Priit Vahter, Maaja Vadi, Amaresh Tiwari, Jaan Masso, Urmas Varblane, Anastasiia Pustovalova