Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Elukestva õppe trendid ja tulevik
OECD prognooside järgi väheneb OECD riikide tööealine elanikkond aastaks 2060 keskmiselt 8%, Eestis aga üle 30% (OECD 2025). WHO hinnangul kahekordistub üle 60-aastaste inimeste osakaal maailmas aastaks 2050 (WHO 2024). Eesti liigub samas suunas: üle 65-aastaste osakaal kasvab Statistikaameti hinnangul praeguselt 20%-lt 27%-ni (Statistikaamet). Samal ajal on Eestis võrreldes paljude teiste riikidega suhteliselt madal tervena elatud aastate arv – viimased ligikaudu 20 eluaastat mööduvad tervisepiirangutega (Statistikaamet 2025).
OECD leiab, et tulevikus määrab riikide konkurentsivõimet üha enam see, kuivõrd suudetakse vanemaealisi ehk nn hõbetöötajaid (tavaliselt loetakse nendeks 50+ vanuserühma kuuluvad inimesed) võimalikult kaua tööturul rakendada. Selle eelduseks on, et tervena elatud aastad kasvavad koos eluea pikenemisega, et elukestev õpe ja oskuste uuendamine oleks kõigile kättesaadav ning et tööandjad looksid vanusesõbralikke töökohti – paindliku töökorralduse ja kohandatud tingimustega. Eeskätt kriitiline on see valdkondades, kus on juba praegu terav tippspetsialistide puudus, näiteks haridus, tervishoid ja inseneeria.
Samas OECD analüüsis järeldatakse, et riik ja tööandjad peavad ühiselt võitlema vanuselise diskrimineerimisega, looma eakasõbralikke töökohti ning edendama elukestvat õpet ja tööalast mobiilsust. Sealjuures on kõige olulisem keskenduda 50-ndates eluaastates inimestele, sest tööalased valikud ja võimalused 50-aastaselt määravad suuresti ära ka tööalase aktiivsuse 60+ vanuses.
2026. aasta alguses valminud Eesti inimarengu aruandes selgub Kirsti Meleski ja Märt Masso analüüsist, et elukestvas õppes osalemise määr on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (23,2% vs. 12,8%), ent elukestev õpe on enim levinud kõrgharitud naiste seas. Väga madala osalusmääraga paistavad silma vähema haridusega täiskasvanud, vähenenud töövõimega inimesed ja vanemad mehed. Teisisõnu, elukestvas õppes osalevad enim need, kel on juba keskmisest kõrgem hariduskapital, ning vähim need, kes seda enim vajaksid.
Uurimissuunas “Elukestva õppe trendid ja tulevik” tuvastatakse kesksed määramatused ja võtmetegurid, mis kujundavad elukestva õppe tulevikku Eestis aastani 2050.
Uurimissuuna kesksed küsimused on:
- Kuidas mõjutab rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna kahanemine Eestis elukestva õppe vajadust?
- Millised stsenaariumid võivad vanemaealiste tööhõive ja elukestva õppe osas Eestis edaspidi kujuneda?
- Milliseid muudatusi on vaja, et tagada 50+ töötajate oskuste ajakohasus ning võimaldada paindlikku täiend- ja ümberõpet kogu elukaare vältel?
Uurimissuunaga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert Uurimissuunaga seotud uudised
-
23.07 2026Arenguseire Keskus hakkab uurima vanemaealiste tulevikku tööturul
Arenguseire Keskuse uus uurimissuund keskendub sellele, millist elukestva õppe süsteemi vajab Eesti tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes. Kevadel valmivas raportis tuuakse välja peamised trendid ja võimalikud stsenaariumid olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb, tööelu pikeneb ning vanemaealiste oskuste pidev uuendamine muutub üha olulisemaks.