Uuringu metoodiline lähenemine tugines süsteemse horisondiseire ja kaasava stsenaariumiloome kombineerimisele. Uuringu peamine eesmärk oli koostada Eesti noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse tulevikustsenaariumid aastani 2050. Selleks kaardistati noorte autonoomiat kujundavad tegurid Eestis ja rahvusvahelises plaanis ning analüüsiti nende võimalikke arengusuundi ja koosmõjusid.
Raportid
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.
Tegemist on esimese uuringuga, mis annab tervikliku ülevaate sellest, kui laialt kasutatakse Eestis eraõpetajaid ning millist rolli nad haridussüsteemis täidavad. Tulemused näitavad, et eraõpetajate kasutamine on muutunud oluliseks osaks laste õpiteekonnast.
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade, kuidas tagada avalike ressursside parim kasutus kohalike elanike vajadustele vastavate teenuste osutamiseks, aidata tuvastada kitsaskohti ning arendada välja lahendusi, mis parandaksid ressursside kasutamise tõhusust.
Koolide ja koolivõrgu efektiivsusuuringu põhieesmärk on pakkuda uudset ja asjakohast alusinfot koolivõrguga seonduvate otsuste tegemiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.