Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatest ning vaid 41%-le meesõpetajatest. Samas, seda on tinginud suuresti senine madal töötasu ning viimaste aastate töötasu tõus on mainet taas tõstma hakanud.
Raportid
Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme (väga head PISA tulemused), ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Kuigi õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, tuleb silmas pidada, et töötasul on regionaalne konkurentsivõime ning madalaim on õpetaja töötasu maakonna keskmisega võrreldes Harju ja Tartu maakonnas.
Eesti haridusasutused saavad lisakoormusega, mille on tinginud Ukraina sõjapõgenikest õpilased, üldiselt hästi hakkama. Enamuse Ukraina õpilasi vastu võtnud koolide arvates on Ukraina õpilased hästi või üldiselt hästi kohanenud.
Digitehnoloogiate levik igasse eluvaldkonda on toonud kaasa majanduse ja ühiskonna andmestumise: inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest jääb järjepidev andmejalajälg.
Andmeühiskonna arengu peamiseks eestvedajaks Eestis on avalik sektor, erasektori digivõimekus on riigi omast madalam. Kuid ka avalikul sektoril jätkub väljakutseid: vajalik on hoida senist e-riigi edu, kiirendada 5G-võrgu ja laiemalt kiire interneti levikut, arendada edasi andmetaristut ja ühtlustada andmekvaliteeti, toetada erasektori digitaliseerimist. Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pikaajalist andmeühiskonna visiooni.
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes.