Õpetajate töötasu hetkeseis ja väljavaated

Õpetajate töötasu regionaalne konkurentsivõime on samuti oluliselt kasvanud, õpetajatöö on suhteliselt kõige tasuvam Ida-Virus ja Valga maakonnas, samas kui Harju- ja Tartumaal ei ületa õpetaja töötasu veel 120% maakonna keskmisest.

Õpetajate brutokuupalk saavutas 120% Eesti keskmisest, kuid tase ilmselt ei püsi

Haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120% Eesti keskmisest.¹ Antud siht saavutati aastal 2023, ent riigieelarve keerulise seisu tõttu on lähiaastatel oht taas langeda. Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks keskmise palga kasvu 7,4%, seega arengukavas eesmärgiks seatud 120% taseme hoidmine eeldaks sellel aastal õpetajate keskmise palga jõudmist 2362 euroni.

Joonis 1. Üldhariduskooli õpetaja keskmine brutokuupalk ja Eesti keskmine brutokuupalk
Allikas: EHIS (Haridussilm)

Kuna õpetaja ametikohale oodatakse eeskätt magistrikraadiga spetsialiste, siis on oluline võrrelda õpetaja töötasu kõrgharidusega inimeste sissetulekutega. OECD riikides jääb üldhariduskooli õpetaja töötasu vahemikku 90−96% kõrgharidusega töötaja keskmisest töötasust.²

2021. aastal magistriõppe lõpetanute keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal 2812 eurot.³ Üldhariduskooli õpetaja keskmine brutokuupalk oli sellest 28% madalam. Eestis teenib bakalaureusekraadiga õpetaja sarnase haridusega mitteõpetajatest 6% vähem ja magistrikraadiga õpetaja 28% vähem. Välismaistes teadusuuringutes on leitud, et õpetajad teenivad võrreldava haridusega töötajatest keskmiselt 23,5% vähem.⁴

Tabel 1. Õpetaja töötasu suhe kõrgharidusega töötaja töötasusse
Allikas: Murasov 2024³

Õpetaja palgakindlust õõnestab töötasu alammäära väga ebaühtlane kasv

Õpetaja töötasu tiputõusud (nt 22% aastal 2008 ja 24% aastal 2023) püüavad kompenseerida eelmiste perioodide madalat või nulltõusu. Seega muutust õpetajate töötasus ilmestavad Eestis pigem ühekordsed kõrged tõusud, võrreldes stabiilse iga-aastase tõusuga. Õpetajaameti atraktiivsuse tõstmisel loob stabiilne palgatõus suurema turvatunde kui ühekordsed palga mahajäämuse korvamised.

Joonis 2. Õpetaja töötasu alammäär ja kasv võrreldes eelmise aastaga, 2008−2024
Allikas: EHIS

Õpetaja töötasu maakondliku konkurentsivõime käärid on suured

Õpetaja töötasu konkurentsivõime maakonniti on väga erinev – kui Harju maakonna õpetaja teenib oma maakonna keskmisest palgast 13% enam, siis Ida-Virumaal võib õpetaja saada 55% üle maakonna keskmise.

Õpetajatöö on suhteliselt kõige tasuvam Ida-Viru (osalt piirkondliku palgatoetuse mõjul) ja Valga maakonnas, sest seal teenitakse oma maakonna keskmisest 55% ja 53% kõrgemat töötasu. Harju ja Tartu maakond on ainsad maakonnad, kus õpetaja teenis 2023. aastal alla 120% oma maakonna keskmisest. Need on ühtlasi kõrgeima elukallidusega piirkonnad, sealhulgas kinnisvarahindade poolest. Neis kahes maakonnas on hõivatud 56% Eesti õpetajaskonnast ehk ligi 10 000 õpetajat. Harju ja Tartu maakonnas on magistrikraadiga õpetajal ka enim alternatiivseid töövalikuid.

Tabel 2. Õpetaja palga maakondlik konkurentsivõime
Allikas: EHIS (Haridussilm), Statistikaamet

Õpetajate töötasu on hariduse valdkonna töötajate keskmisest kõrgem

Õpetajate töötasu on hariduse valdkonna töötajate keskmisest kõrgem ning aastal 2023 ületas õpetaja töötasu magistrikraadiga ülikooli lektori keskmist töötasu. Õpetaja töötasu konkurentsivõime on seega hariduse valdkonna sees üsna hea, ent madal ametis püsimise määr viitab väljakutsetele töötingimuste ja töökoormuse osas.

Joonis 3. Õpetaja keskmine palk võrdluses ülikooli õppejõudude keskmise palgaga
Allikas: EHIS, Rektorite Nõukogu⁵
Märkus: kollane – magistrikraadi eeldav ametikoht, lilla – doktorikraadi eeldav ametikoht.

Joonis 4. Õpetaja töötasu võrreldes teiste tegevusvaldkondade keskmise töötasuga
Allikas: Statistikaamet

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ eesmärk oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040. Tegemist on 2023 märtsis ilmunud „Õpetajate töötasu“ lühiraporti uuendamisega.

Allikad:

1 HTM (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035. Tartu: HTM
2 OECD (2022). Education at a Glance 2022. OECD indicators.
3 Murasov, M. (2024). Edukus tööturul 2022. Üldkesk-, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute hõive ja palgad. Tartu: HTM.
4 Allegretto, S. (2022). The teacher pay penalty has hit a new high. Economic Policy Institute.
5 Rektorite Nõukogu (2023). Statistika.