Õpetajate töötasu

Õpetaja keskmise töötasu suurus näitab otseselt õpetajaameti konkurentsivõimet tööturul võrreldes sarnast kvalifikatsiooni eeldatavate alternatiividega. Näiteks põhikooli ja gümnaasiumi õpetajale on seatud magistrikraadi nõue, ent Eestis moodustab õpetaja keskmine töötasu vaid 82% keskmise magistrikraadiga töötaja töötasust.

Praeguse trendi jätkudes jõuab õpetaja keskmine palk haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%-ni riigi keskmisest aastal 2024. Valimislubadustes kajastunud 3000 euro tasemeni jõutakse 2029. aastal ja 130%-ni keskmisest palgast samuti 2029. aastal.

Milline on õpetaja töötasu maakonna keskmise palgatasemega võrreldes?

Õpetajatöö on suhteliselt kõige tasuvam Hiiu ja Valga maakonnas, sest seal teenitakse oma maakonna keskmisest 44% ja 37% kõrgemat töötasu. Maakonniti on palgakäärid märkimisväärsed – Harju maakonna õpetaja keskmine brutopalk on Lääne maakonna õpetaja omast näiteks 20% ehk 312 eurot kõrgem. Samas on ka elukallidus maakondade lõikes erinev.

Õpetajate kõrgem keskmine töötasu tuleb sageli lisatöö arvelt. Kuigi statistika kohaselt on õpetajate keskmine töötasu suurem kui riiklik õpetaja töötasu alammäär, tuleb silmas pidada, et üle alammäära ulatuv töötasu ei pruugi tulla seaduse poolt ette nähtud 35-tunnise töönädala eest, vaid tänu lisatööle (nt klassijuhataja roll või normist enam tunde). Näiteks 2016. aastal Ernst&Youngi läbiviidud uuringust selgus, et suur osa õpetajaid töötavad üle normkoormuse. Selgus ka, et üle poole õpetajatest ei saa ületöö eest kompensatsiooni ning sageli ei ole lisatasusüsteem läbipaistev (EY 2016). Eriti terav probleem on see alustavatele õpetajatele, kes vajavad tundide ettevalmistamiseks oluliselt enam aega kui kogenud õpetajad.

Õpetajate töötasu ja PISA tulemused: Eesti positsioon teiste riikide seas

Eesti õpetaja töötasu jääb alla EL-27 riikide keskmisele, samas on Eesti tulemused PISA matemaatika testis Euroopas esikohal. 2020/21. õppeaasta seisuga ning elukallidusega korrigeeritult teenivad õpetajad kõige enam Luksemburgis, Saksamaal ning Taanis, kõige vähem aga Lätis, Slovakkias ning Ungaris. Parimad PISA tulemused kõige väiksema töötasu eest on toonud Eesti ja Poola õpetajad.

Samas on OECD (2012) analüüs viidanud, et teatud lävendist alates ühe õpilase kohta haridussüsteemi lisanduv raha enam kõrgemaid PISA tulemusi ei ennusta. Täpsemalt, olulisem sellest, kui palju raha haridusse investeeritakse, on see, kuhu seda raha investeeritakse – näiteks on selgunud, et kõrgete PISA tulemustega riigid investeerivad reeglina just õpetajatesse.

Õpetaja palga tulevikuprognoos

Haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120% Eesti keskmisest (HTM 2021). Arvestades õpetajate palga senist keskmist kasvu, ning eeldades, et see kasv jätkub, siis antud siht saavutatakse aastal 2024.

Joonis 2. Õpetaja keskmine brutokuupalk 2014−2040, suhtena Eesti keskmisse brutokuupalka
Allikas: Haridussilm 2023a, Arenguseire Keskuse arvutused

2023. aasta valimiste eel avaldatud erakondade valimisprogrammides seati ka ambitsioonikamaid eesmärke, näiteks õpetaja keskmise palga jõudmine 130%-ni riigi keskmisest või heale õpetajale 3000 eurot palka. Senise trendi jätkudes jõutaks 3000-eurose keskmise palgani 2029. aastal ja 130%-ni keskmisest palgast samuti 2029. aastal.

Miks peaks õpetaja palku üldse Eesti keskmisega võrdlema? Kui õpetajate keskmine töötasu jääb Eesti keskmisele töötasule alla, näitab see õpetaja ameti nõrka konkurentsivõimet tööturul. OECD riikides jääb üldhariduskooli õpetaja töötasu vahemikku 90−96% kõrgharidusega töötaja keskmisest töötasust (OECD 2022). Eestis on õpetaja töötasu 92% kõrgharidusega töötaja keskmisest töötasust, samas aga vaid 82% magistrikraadiga töötaja töötasust (Haridussilm 2023b).

Õpetaja alampalk kasvas viimasel 10 aastal 1,4 korda kiiremini kui riigi keskmine palk ning kiiremini ka õpetajate endi keskmisest palgast. Seega muutuvad õpetajate alampalk ja keskmine järjest sarnasemaks (erinevus alla 20%). Üks põhjus võib olla see, et õpetajate lisatöö on järjest enam nende põhipalga sees, kuna paljudel koolidel pole piisavat võimekust lisatööd kompenseerida.

Allikad:
ERR (22.09.2022). Õpetajate keskmine palk tõuseb 2048 euroni.
Eurydice (2022). Teachers’ and school heads’ salaries and allowances in Europe 2020/2021.
EY (2016). Õpetajate tööaja kasutuse ja töö lisatasustamise praktikate uuring. Lõpparuanne. Ernst & Young Baltic AS.
Haridussilm (2023a). Õpetajate palgaanalüüs. Haridus- ja Teadusministeerium.
Haridussilm (2023b). Edukus tööturul. Haridus- ja Teadusministeerium.
HTM (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035. Haridus- ja Teadusministeerium.
OECD (2012). Pisa in focus: Does money buy strong performance in PISA?
OECD (2019). PISA 2018.
OECD (2022). Education at a Glance 2022. OECD indicators.
Statistikaamet (2023). PA004: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU JA TÖÖTATUD TUNNID | Näitaja, Maakond ning Vaatlusperiood.

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärk on globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.