Raporti eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.
Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.
Vaid 14% Eesti elanikest tunneb, et praegune avalike teenuste ja toetuste süsteem on nende jaoks piisavalt paindlik. Vähem kui kolmandik peab süsteemi selgeks (30%) ja oma vajadustele vastavaks (27%). Vastusena küsimusele, kuidas saaks riik oma teenuseid ja toetusi paremini elanike vajadustele kohandada, soovitakse enim personaalset nõustamist (71%) ning valikuvõimaluste pakkumist (nt nagu II pensionisamba puhul, kus saab valida sissemakse eri suuruste vahel) (62%).
Personaalriigi üks osa on vajaduspõhised toetused ehk riik toetab üksnes neid, kes tuge kõige enam vajavad, tagades nii tõhusama toetuste jaotuse. Suure osa Eesti riigi eelarvest moodustavad sotsiaaltoetused, mille vajaduspõhine maksmine saab toimuda sissetulekute alusel. Suuremat tõhusust võimaldaks toetuste sidumine ka varade andmetega, kuid selleks napib Eestis andmeid.
Personaliseerimine ehk isikustamine tähendab teenuste või toetuste kohandamist vastavalt inimese vajadustele. See pole ainult digitaliseerimine, vaid inimese eripäradest või eelistustest lähtuvate lahenduste väljatöötamine laiemalt.
Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring Eesti tervishoiu tulevikku mõjutavatest trendidest ning Eestiga võrreldavatest näiteriikidest.
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on kombinatsioon mitmetest lähenemistest, kuid sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga (näiteks USA, Kanada, Austraalia). Seda iseloomustab vähene ümberjagamine, osamakselised sotsiaalkindlustusskeemid ning eesmärk soodustada töötamist. Samas ei ole meil erinevalt tüüpilistest liberaalsetest…
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda