Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele
Personaalriigi üks osa on vajaduspõhised toetused ehk riik toetab üksnes neid, kes tuge kõige enam vajavad, tagades nii tõhusama toetuste jaotuse. Suure osa Eesti riigi eelarvest moodustavad sotsiaaltoetused, mille vajaduspõhine maksmine saab toimuda sissetulekute alusel. Suuremat tõhusust võimaldaks toetuste sidumine ka varade andmetega, kuid selleks napib Eestis andmeid.
Riigieelarvele avaldab olulist mõju lapsetoetuse sissetulekuga sidumine. Toetuse järkjärguline vähendamine alates kahekordsest keskmisest palgast leibkonna kohta tähendab ligi 60 mln euro suurust säästu olulise mõjuta ebavõrdsusele ja vaesusele. Kui täiendavalt tõsta lapsetoetus madala sissetulekuga peredele kahekordseks, kasvavad riigi kulud 100 mln euro võrra, vähendades ebavõrdsust ja suhtelist vaesust.
Vaesuse vähendamisele suunatud toetustest tooks riigile 56 mln euro kokkuhoidu ühetaolisest töötutoetusest loobumine ja vaesusriski sattunute suunamine toimetulekutoetust taotlema. Kui toimetulekutoetuse maksmine teha andmetel põhinevalt automaatseks, kasvab saajate arv kolmekordseks ja riigi kulud suurenevad 100 mln euro võrra.
Sissetulekust sõltuvad haigus- ja hooldushüvitised toovad vähem kui 5 mln eurot kokkuhoidu.
Lühiraport hõlmab peretoetusi, vaesuse leevendamise toetusi ja tervisega seotud hüvitisi, mis tulid esile varasemast analüüsist. Arvutused tuginevad enamasti maksude ja toetuste mudelile EUROMOD. Mõju inimeste käitumise muutumisele ei ole hinnatud.
Peretoetused
Peretoetused on täna suuresti universaalsed (v.a vanemahüvitis) ja sõltuvad laste arvust. Vanemahüvitise kõrval on suurima mahuga lapsetoetus, mida makstakse 1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja alates 3. lapsest 100 eurot. 2023. a said seda 275 000 leibkonda kogusummas 274 mln eurot. Lasterikka pere toetust summas 450 eurot (3-6 last) või 650 eurot (üle 7 lapse) maksti 26 000 leibkonnale ligi 200 mln euro eest1.
Joonis 1. Lapsetoetuse lae järkjärguline langetamine ja kulude vähenemine võrreldes praeguse olukorraga.
Vaesuse leevendamise toetused
Toimetulekutoetust maksti 2023.a 19 000 leibkonnale kogusummas 45 mln eurot3. Töötutoetust said 42 400 inimest kogusummas 45,4 mln eurot4. Töötuskindlustushüvitis määrati 41 500 töötule kogusummas 118,6 mln eurot5.
Joonis 2. Töötuskindlustushüvitise väljamakse suurus kuus ja ülempiirist enam teenivate isikute arv, vt all tabelis rida 3.
Haigus- ja hooldushüvitised
Haigus- ja hooldushüvitised on seotud varasema sissetulekuga. Haiguslehe alusel töövõimetushüvitist sai 2023. a 175 000 inimest, sh 166 000 (95%) oli seotud haigestumisega. Haigushüvitisteks oli makstud 119 mln eurot. Hooldushüvitist sai56 500 inimest kogusummas 35 mln eurot7.
Joonis 3. Haigus- ja hooldushüvitise määra langetamine ja kulude vähenemine.
Viited:
1 Statistikaamet. SK17: Peretoetused.
2 2024. aasta keskmise palgana on kasutatud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise prognoosi hinnangut.
3 Sotsiaalministeerium. Toimetulekutoetuse statistika.
4 Töötukassa. Töötutoetused.
5 Töötukassa. Töötuskindlustushüvitis.
6 Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (10.04.2024).
7 Tervisekassa. Ajutine töövõimetus.
Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Personaalriigi tulevik“, mille eesmärk on selgitada andmepõhise personaliseerimise võimalusi sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustes ja toetustes ning koostada alternatiivsed stsenaariumid.
Raportiga seotud uudised
-
12.09 2024Arenguseire Keskus tõi välja toetuste vajaduspõhiseks muutmise mõju vaesusele ja ebavõrdsusele
Arenguseire Keskus avaldas tänases lühiraportis “Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele” valiku erinevaid võimalusi kehtivate sotsiaalvaldkonna toetuste sidumiseks inimeste sissetulekutega, analüüsides muudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ning riigieelarvele.