Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele

Riigieelarvele avaldab olulist mõju lapsetoetuse sissetulekuga sidumine. Toetuse järkjärguline vähendamine alates kahekordsest keskmisest palgast leibkonna kohta tähendab ligi 60 mln euro suurust säästu olulise mõjuta ebavõrdsusele ja vaesusele. Kui täiendavalt tõsta lapsetoetus madala sissetulekuga peredele kahekordseks, kasvavad riigi kulud 100 mln euro võrra, vähendades ebavõrdsust ja suhtelist vaesust.

Vaesuse vähendamisele suunatud toetustest tooks riigile 56 mln euro kokkuhoidu ühetaolisest töötutoetusest loobumine ja vaesusriski sattunute suunamine toimetulekutoetust taotlema. Kui toimetulekutoetuse maksmine teha andmetel põhinevalt automaatseks, kasvab saajate arv kolmekordseks ja riigi kulud suurenevad 100 mln euro võrra.

Sissetulekust sõltuvad haigus- ja hooldushüvitised toovad vähem kui 5 mln eurot kokkuhoidu.

Lühiraport hõlmab peretoetusi, vaesuse leevendamise toetusi ja tervisega seotud hüvitisi, mis tulid esile varasemast analüüsist. Arvutused tuginevad enamasti maksude ja toetuste mudelile EUROMOD. Mõju inimeste käitumise muutumisele ei ole hinnatud.

Peretoetused

Peretoetused on täna suuresti universaalsed (v.a vanemahüvitis) ja sõltuvad laste arvust. Vanemahüvitise kõrval on suurima mahuga lapsetoetus, mida makstakse 1. ja 2. lapse eest 80 eurot ja alates 3. lapsest 100 eurot. 2023. a said seda 275 000 leibkonda kogusummas 274 mln eurot. Lasterikka pere toetust summas 450 eurot (3-6 last) või 650 eurot (üle 7 lapse) maksti 26 000 leibkonnale ligi 200 mln euro eest¹.

Joonis 1. Lapsetoetuse lae järkjärguline langetamine ja kulude vähenemine võrreldes praeguse olukorraga.

Vaesuse leevendamise toetused

Toimetulekutoetust maksti 2023.a 19 000 leibkonnale kogusummas 45 mln eurot³. Töötutoetust said 42 400 inimest kogusummas 45,4 mln eurot⁴. Töötuskindlustushüvitis määrati 41 500 töötule kogusummas 118,6 mln eurot⁵.

Joonis 2. Töötuskindlustushüvitise väljamakse suurus kuus ja ülempiirist enam teenivate isikute arv, vt all tabelis rida 3.

Haigus- ja hooldushüvitised

Haigus- ja hooldushüvitised on seotud varasema sissetulekuga. Haiguslehe alusel töövõimetushüvitist sai 2023. a 175 000 inimest, sh 166 000 (95%) oli seotud haigestumisega. Haigushüvitisteks oli makstud 119 mln eurot. Hooldushüvitist sai56 500 inimest kogusummas 35 mln eurot⁷.

Joonis 3. Haigus- ja hooldushüvitise määra langetamine ja kulude vähenemine.

Viited:

¹ Statistikaamet. SK17: Peretoetused.
² 2024. aasta keskmise palgana on kasutatud Rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise prognoosi hinnangut.
³ Sotsiaalministeerium. Toimetulekutoetuse statistika.
⁴ Töötukassa. Töötutoetused.
⁵ Töötukassa. Töötuskindlustushüvitis.
⁶ Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (10.04.2024).
⁷ Tervisekassa. Ajutine töövõimetus.

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Personaalriigi tulevik“, mille eesmärk on selgitada andmepõhise personaliseerimise võimalusi sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustes ja toetustes ning koostada alternatiivsed stsenaariumid.