Raportid

Arenguseire Keskuse tellimusel Civitta tehtud uuringus “Lähisuhtevägivalla koormus ja majanduslik kulu Eestis” hinnati lähisuhtevägivalla ühiskondlikku koormust ja majanduslikku kulu seitsmes kulukategoorias. Kululiigid hõlmasid tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalsüsteemi kulusid, majanduskahju ning ohvrite füüsilist ja vaimset kahju. Uuringus keskenduti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) registreeritud juhtumitele, kuid kuna hinnanguliselt 80% lähisuhtevägivallast politseini ei jõua, arvestati kogukulu hindamisel ka vägivalla varjatud osaga.

Rahvusvahelise kogemuse ja Eesti andmete analüüsi põhjal võib järeldada, et eratervisekindlustusel on tervishoiusüsteemi toimimise parandamisel piiratud potentsiaal, eriti väikese turumahuga ja juba universaalse kindlustuskaitsega riikides nagu Eesti.

Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.