Raportid

Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.

Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.

Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid Tallinna ja Tartu koolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.

Õpetajate vajadus kujuneb mitme teguri koosmõjul. Erinevate tegurite mõju simuleerimiseks on Arenguseire Keskus koostanud õpetajate vajaduse kalkulaatori. Seniste trendide jätkudes kaob õpetajate defitsiit väheneva õpilaste arvu tõttu aastaks 2037. Õpetajate vajadust vähendab ka haridustehnoloogia edukas rakendamine, suurendab aga hariduslike erivajaduste kasv.

Eesti tuleviku energiasüsteemis saavad energiaühistud pakkuda olulise osa kodumajapidamiste tarbitavast elektrienergiast, vähendades majapidamiste kulusid ja suurendades energiasüsteemi varustuskindlust. Samas pole veel selge, mis oleks parimad meetmed, mis ühest küljest toetaks energiaühistute loomist ja teisalt tagaks energiasüsteemi toimimise ning energia tootmise ja tarbimise tasakaalu süsteemi sageduse hoidmiseks.

Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta – näiteks õpilaste varasemad teadmised ja oskused, lapsevanemate taust, ent ka hariduslikud erivajadused.

Eestis on Ukraina põgenike tööturule kaasamine läinud paremini kui teistes Euroopa riikides. Tööga on hõivatud enam kui pooled tööealistest Ukrainast saabunutest, kokku ligikaudu 27 000 inimest. Põgenike ja nende lähedaste toetamise kulud Eestis on suurusjärgus 0,6−0,8% SKP-st, mis on kooskõlas Arenguseire Keskuse sõja alguses tehtud prognoosiga. Samas põgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab majandust: oodatav lisandväärtuse kasv 2023. aastal on Centari prognoosi kohaselt 142 miljonit eurot ning täiendav maksutulu 56 miljonit eurot.