Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse. Kui palgakasv püsib kiirem kui hinnatõus, paraneb ka tulevaste pensionide ostujõud. Samas jääks ainult esimese sambaga piirdudes pension 2050. aasta keskmise palga suhtes tänasest madalamaks, suurendades suhtelist ebavõrdsust. Oodatavat pensionit suurendab pensioni saamise edasilükkamine: kaks aastat hilisem pensionile minek suurendab pensioni 16–19%. Pension oleks suurem ka kõrgema tootluse korral: kui teise samba tootlus alates 2025. aastast võrdsustuks kolmanda samba tootlusega, kasvaks teisest sambast saadav pension ligi veerandi ning kogu pension kokku ligikaudu 6% võrra.
Raportid
Leedu on tootlikkuse tasemelt poolest Eestile järele jõudnud, kuid Eesti edumaa Läti ees püsib ning Soome tase jääb endiselt kättesaamatuks. Leedu majandus on mitmekesisem, toetudes näiteks keemia- ja naftatööstusele, transpordi-, finants- ja IKT-teenustele, samal ajal kui Eesti majanduse profiil on kitsam ning rohkem keskendunud IT- ja äriteenustele ning iduettevõtlusele.
Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma sideteenuste hea katvuse ja kiirusega. Mobiilne internet on Eestis taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline, kuid kaabliga ühenduste hinnad on lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul. Konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks, vältides põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel.
Viimasel kümnendil on riigi kõrghariduskulud kasvanud ligi kaks korda aeglasemalt kui sisemajanduse kogutoodang ja keskmine palk. Majanduse oodatust nõrgem käekäik ning kasvanud julgeolekukulud on seadnud kahtluse alla kõrgharidusõppe riigipoolse rahastuse kokkulepitud kasvuplaanid. Kui riigi panus edaspidi ei suurene, hakkab kõrgkoolide tegevustoetuse ostujõud inflatsiooni tõttu langema. Senise süsteemiga jätkamine eeldaks riigilt kasvavat rahalist panust.
Alternatiiviks on õppemaksude kehtestamine, mis võivad asendada riigipoolse rahastuse kasvu peatumist. Näiteks 1300-eurone õppemaks tooks kõrgkoolidele kuni 40 mln eurot lisatulu aastas. Samas on oluline, et õppemaksude sisseseadmine ei halvendaks juurdepääsu kõrgharidusele. Üheks võimaluseks seda riski maandada on pakkuda õppemaksu katteks soodsatel tingimustel õppelaenu ning siduda tagasimaksmine lõpetaja hilisema sissetulekuga.
Hoolimata tootlikkuse kasvust ja investeeringutest on põllumajandussektori kasumlikkus ebastabiilne ja viimastel aastatel on teenitud kahjumeid. Kasvanud kulud tootmissisenditele ja madal toorme väärindamise tase vähendavad sektori konkurentsivõimet. Eesti tugevusteks on teraviljakasvatus ja piimatootmine, kuid nendes valdkondades eksporditakse pigem madalamalt väärindatud saadusi (nt toorpiim). Väärindatud toodete osakaal ekspordis on alates 2018. aastast vähenenud 55 protsendilt 48 protsendini.
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.
Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.
Põllumajandustootjate roll on kahetine: ühest küljest on nende ülesanne varustada kodumaa elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning pakkuda võimalikult head isevarustatuse taset, teisest küljest aga pakkuda konkurentsivõimelist toodangut ning väärindada oma saadusi ja eksportida neid. Viimaste aastate majanduskeskkonda iseloomustav turbulentsus ja tootmissisendite hinnatõus ei ole jätnud puutumata ka Eesti põllumajandustootjaid.
Kultuur ja sport on rahvusidentiteedi kandjad ja ühiskondliku mälu hoidjad. Samal ajal loovad need tugeva kuuluvustunde, edendavad tervist ning toetavad sotsiaalset sidusust ja üksikisiku heaolu. Kultuur ja sport loovad majanduslikku väärtust nii töökohtade, turismi kui ka ekspordi kaudu. Nende valdkondade rahastamisel ei saa keskenduda üksnes lühiajalistele kuludele ja tuludele, oluline on jälgida pikaajalist mõju, mis aitab luua tervemat, ühtsemat ja majanduslikult elujõulisemat ühiskonda.
Omavalitsuste koostööks teenuste osutamisel on Eestis loodud mitmeid võimalusi pakkuv seadusandlik raamistik, kuid erinevalt mõnest teisest riigist puuduvad kohustusliku koostöö kriteeriumid, näiteks teatud lävendist väiksem elanike arv, mille korral on KOVil kohustus teistega koostööd teha.