Hoolimata tootlikkuse kasvust ja investeeringutest on põllumajandussektori kasumlikkus ebastabiilne ja viimastel aastatel on teenitud kahjumeid. Kasvanud kulud tootmissisenditele ja madal toorme väärindamise tase vähendavad sektori konkurentsivõimet. Eesti tugevusteks on teraviljakasvatus ja piimatootmine, kuid nendes valdkondades eksporditakse pigem madalamalt väärindatud saadusi (nt toorpiim). Väärindatud toodete osakaal ekspordis on alates 2018. aastast vähenenud 55 protsendilt 48 protsendini.
Raportid
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.
Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.
Põllumajandustootjate roll on kahetine: ühest küljest on nende ülesanne varustada kodumaa elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning pakkuda võimalikult head isevarustatuse taset, teisest küljest aga pakkuda konkurentsivõimelist toodangut ning väärindada oma saadusi ja eksportida neid. Viimaste aastate majanduskeskkonda iseloomustav turbulentsus ja tootmissisendite hinnatõus ei ole jätnud puutumata ka Eesti põllumajandustootjaid.
Taastuvenergia ebaühtlane tootmismaht võib tulevikus üha sagedamini luua olukordi, kus elektritootmine ületab tarbimist ning tuleb leida viise lisanduva energia tõhusaks kasutamiseks. Suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et tegu ei oleks keskmisest väiksema energiatõhususega tootmisega. Suurtootmiste keskmisest väiksemat energiatõhusust võib aktsepteerida juhul, kui see avab võimalusi väärtusahelas järgmiste, suurema lisandväärtusega etappide ja ärimudelite käivitamiseks Eestis.
Riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel kutsuti 2023. aasta lõpus kokku eksperdikogu, millel paluti analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pakkuda ideid selle parandamiseks. Eksperdikogusse kuulusid nelja asutuse esindajad – Arenguseire Keskusest Uku Varblane, Eesti Pangast Ülo Kaasik, Tallinna Tehnikaülikoolist Kadri Männasoo ja Tartu Ülikoolist Priit Vahter. Võimaluste piires kaasati töögrupi tegevusse ka teisi eksperte.
Eelmisel aastal Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport.
Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.
Riigi pikaajalises konkurentsivõimes on esiplaanil inimeste heaolu ja selle jätkusuutlik tagamine. Tuleviku konkurentsivõime 9-st tegurist 3 puhul on Eesti olukord hea, 3 teguri puhul keskpärane ja 3 puhul ebasoodne. Eesti paistab positiivselt silma globaalsetesse võrgustikesse lülitumise ning avaliku sektori digitaliseerituse ja andmekasutusega. Samuti on Eesti esirinnas hariduse konkurentsivõimet hindavates rahvusvahelistes võrdlustes.