Raportid

Arvestades juba teist aastat kestvat majanduslangust ja selle võimalikku jätkumist veel mõnda aega, on järjest jõulisemalt esile kerkinud Eesti pikaajalise konkurentsivõime ning selle tugevdamiseks vajalike muudatuste teema. Kuigi Eesti majanduse käekäiku analüüsivaid asutusi on mitmeid, on avalik arutelu meie pikaajalise konkurentsivõime tugevdamise üle jäänud pigem napiks.

Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.

Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).

Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.

Liikuvus on valdkond, mis on seotud enamiku teiste elualadega ja mille korralduse muutmise vajadusest võrreldes eelmise sajandiga on aru saadud suuremas osas maailmast. Selle tulemusel on 20. sajandi transpordikorraldusest saanud liikuvuse ja ligipääsu korraldus, mis arvestab laiemalt kogu tegurite spektriga. Samas ei ole liikuvusega seotud küsimusi rahuldavalt ja lõplikult lahendatud üheski riigis ega linnas, kahjuks kaugeltki mitte ka Eestis. See näitab muu hulgas ka valdkonna ja ülesande keerukust.

Arenguseire Keskus koostas uuringu, mis käsitles viiruse levikuga seotud määramatuid tegureid. Uuring oli sisendiks stsenaariumide väljatöötamisele, mis võtsid vaatluse alla viiruskriisi mõju Eesti majandusele.

Arenguseire Keskuse tellimusel valmis liikuvusuuring, kus kasutati Kantar Emori Kompass2020 mahuka trendiuuringu andmeid selleks, et klasteranalüüsi abil luua Eesti elanikkonna liikuvusprofiilid, mis aitavad mõista inimeste suhtumist eri transpordiviisidesse, nende praegusi valikuid ja käitumist ning avatust muutustele.

Arenguseire Keskus koostas neli Eesti majanduse regionaalse arengu stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja selle seost ettevõtete tootlikkusega.