Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.
Raportid
Tänapäeva majanduskeskkonda iseloomustab suur ebakindlus, mida mõjutavad globaalsed kriisid nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse. Need sündmused on oluliselt ümber kujundanud rahvusvahelisi tarneahelaid ja toonud esile vajaduse tugevdada väikeriikide, sealhulgas Eesti, majanduslikku vastupanuvõimet. Samal ajal mõjutavad majandust keskkonnateemad ja Euroopa roheline lepe, mis suunab rohepöörde kaudu ka toidutootmise arengut.
Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.
Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.
Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).
Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.
Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
Liikuvus on valdkond, mis on seotud enamiku teiste elualadega ja mille korralduse muutmise vajadusest võrreldes eelmise sajandiga on aru saadud suuremas osas maailmast. Selle tulemusel on 20. sajandi transpordikorraldusest saanud liikuvuse ja ligipääsu korraldus, mis arvestab laiemalt kogu tegurite spektriga. Samas ei ole liikuvusega seotud küsimusi rahuldavalt ja lõplikult lahendatud üheski riigis ega linnas, kahjuks kaugeltki mitte ka Eestis. See näitab muu hulgas ka valdkonna ja ülesande keerukust.
Arenguseire Keskus koostas uuringu, mis käsitles viiruse levikuga seotud määramatuid tegureid. Uuring oli sisendiks stsenaariumide väljatöötamisele, mis võtsid vaatluse alla viiruskriisi mõju Eesti majandusele.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis liikuvusuuring, kus kasutati Kantar Emori Kompass2020 mahuka trendiuuringu andmeid selleks, et klasteranalüüsi abil luua Eesti elanikkonna liikuvusprofiilid, mis aitavad mõista inimeste suhtumist eri transpordiviisidesse, nende praegusi valikuid ja käitumist ning avatust muutustele.