COVID-19 mõju arengusuundumustele

Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid

Uuring
Laadi alla PDF (765.84 KB)

Arenguseire Keskus koostas uuringu, mis käsitles viiruse levikuga seotud määramatuid tegureid. Uuring oli sisendiks stsenaariumide väljatöötamisele, mis võtsid vaatluse alla viiruskriisi mõju Eesti majandusele.

  • Viiruse edasise levikuga seotud peamiseks määramatuseks on küsimus, kas pandeemia on ühekordne ja kaob (aasta jooksul) või jääb korduma. Eelkõige sõltub see sellest, milliseks kujuneb võimalike raviviiside arendamise ja vaktsiinide loomise aeg, kättesaadavus ja tõhusus. Samuti ei ole teada viiruse läbipõdemise pikemaajalised tervisemõjud, mis koormavad otseselt tervisesüsteemi, aga tähendavad majanduse vaatenurgast ka haiguse tõttu kaotatud eluaastaid ja töötunde.
  • Majanduse ja tööturuga seotud määramatute asjaolude seas on Eesti ettevõtluse jaoks üks olulisemaid küsimusi see, kas pärast kriisi taastub varasem globaalne majandusmudel või on suunavõtt suurema isevarustatuse ja lähipiirkonnast tarnijate leidmise poole püsiv ning tähtsamaks saavad regionaalsed väärtusahelad. Võimalik on nii uus globaliseerumise laine, regionaalsete majandusblokkide areng, aga ka füüsiliselt lokaalsem, kuid digitaalselt veelgi globaalsem maailm, kus kasutatakse ära digitehnoloogia võimalusi, nagu kaugkohalolek (telepresence) ja telerobootika (telerobotics). Ebaselge on seegi, kas riikide roll majanduselus liigub tagasi kriisieelsele tasemele või jääb varasemast alaliselt suuremaks. Või hoopis väheneb ulatuslikult, kui majanduse tugimeetmete rakendamisega ennast lõhki laenanud riigid asuvad riigi funktsioone erasektorile üle andma? Kuidas väljutakse rahatrükist – kas see tähendab kiiret inflatsiooni ja maksude tõusu? Kas majandusstruktuur taastub enam-vähem kriisieelsel kujul ning inimesed saavad asuda tööle samasse sektorisse ja samadele erialadele või mitte? Kas kriisijärgne majandus nõuab üldse nii palju tööjõudu kui varasem? Kas jätkub suurkorporatsioonide ajastu või tekib paremaid võimalusi ka väikestele ja paindlikele ettevõtetele?
  • Meditsiinikriisi kõrval võib COVID-19 tuua endaga kaasa muutusi ka ühiskondlikes süsteemides. Kas kriis suurendab inimeste varalist ebavõrdsust? Missugune on kriisi tähendus soolisele palgaerinevusele? Kas COVID-19 kahandab või suurendab kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust ja rolli? Kas kriis võib anda tõuke linnastumise pidurdumisele? Kas sotsiaalsed ja poliitilised vastuolud teravnevad või hoopis leevenevad?
  • Tehnoloogilised lahendused ja andmed on viiruskriisi käigus omandanud väga tähtsa rolli inimeste elutegevuse ümberkorraldamisel, kuid sellega on seotud ka palju määramatut. Kas sotsiaalne suhtlus muutub digitaalseks või väsivad inimesed elektroonilisest suhtlusest? Kas COVID-19 toob kaasa tehnoloogiapõhise revolutsiooni, sh eriti tervisevaldkonnas? Kas õigusest privaatsusele ja isikuandmete kaitsele saab luksus?
  • Looduskeskkonna seisukohalt olid kriisiga seotud piirangud kui tohutu eksperiment, kus kasvuhoonegaaside heited kõvasti vähenesid. Pärast teravat kriisi tekib aga küsimus, kas majanduste turgutamiseks mõeldud toetusi kasutatakse üleminekuks säästlikumale majandusmudelile või taastub kriisieelne emissioonitase. Samuti tuleb küsida, kas ja mil viisil muutuvad kriisi tagajärjel inimeste tarbimisharjumused?
  • Geoökonoomika vaates on olulisteks küsimusteks, milliseks kujuneb areng USA – Hiina – Eurooa Liidu liinil ning kas rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, nagu näiteks WTO, pannakse taas tõhusalt tööle või mitte. Samuti see, mis juhtub Euroopa koostöömeelsusega – kas eurooptimism kasvab või kahaneb?

Määramatute tegurite seast valiti kõige tähtsamaks ja teisi arenguid mõjutavaks küsimuseks see, millise rolli võtab riik viiruskriisist väljumisel – kas esiplaanil on vajadus olemasolevat majandust ja töösuhteid võimalikult palju säilitada või tehakse panus arenguhüppe saavutamisele ning püütakse soosida uute ettevõtete esilekerkimist ja uute töövõimaluste teket. Teiseks tähtsamaks määramatuks teguriks valiti väliskeskkonna suundumuste ja riigi tegevuse tulemusel kujunev sotsiaalne keskkond – kas see on ebavõrdsustuv ja konfliktne või senisest ühtlasem ja sidusam.

Autor: Uku Varblane, Arenguseire Keskuse ekspert

×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.