Digitehnoloogiate levik igasse eluvaldkonda on toonud kaasa majanduse ja ühiskonna andmestumise: inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest jääb järjepidev andmejalajälg.
Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.
Andmeühiskonna arengu peamiseks eestvedajaks Eestis on avalik sektor, erasektori digivõimekus on riigi omast madalam. Kuid ka avalikul sektoril jätkub väljakutseid: vajalik on hoida senist e-riigi edu, kiirendada 5G-võrgu ja laiemalt kiire interneti levikut, arendada edasi andmetaristut ja ühtlustada andmekvaliteeti, toetada erasektori digitaliseerimist. Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pikaajalist andmeühiskonna visiooni.
Arengud Euroopa Liidu (EL) õiguses on suunatud andmete kontrollitud kasutuselevõtu soodustamisele. Euroopa andmestrateegiaga seotud õigust loovad algatused ehk „suur viisik“ peaks kaasa tooma andmevahetuse lihtsustumise eri osapoolte vahel, suurendama andmekasutust ja selle läbipaistvust ning soodustama VKE-de konkurentsipositsiooni andmemajanduses.
Uuring valmis Arenguseire Keskuse hanke „Avaliku teabe kasutusvõimalused“ raames. Uurimistöö eesmärkideks oli hinnata avaliku teabe kasutatavuse õiguslikku keskkonda Eestis, andmekogude praktilist kasutuskogemust ning andmetele juurdepääsu Eestis võrreldes võrdlusriikidega (Soome ja Leeduga).
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes.
Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile. Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus. Erasektori esindajad nimetavad andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust.
Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Alates sõja algusest on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, kellest Eestisse on juuni keskpaigaks jõudnud ligikaudu 43 000. On paratamatu, et isegi sõja kiire lõppemise korral jäävad paljud Ukrainast Eestisse saabunud inimesed siia pikemaajaliselt ja mingi osa neist ei pöördu kunagi kodumaale tagasi. Praegu valitseb aga märkimisväärne ebaselgus millal sõda lõpeb, kui palju põgenikke on selleks ajaks Eestisse jõudnud ning millised on nende võimalused ja soov kodumaale naasta.
Eesti lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, ühtlasi peetakse seda pikaajalise eduka lõimumise seisukohast kõige kriitilisemaks teguriks. Sellist arengut toetab eelkõige võimalus kiiresti tööle asuda, samas kui kahtlevamal seisukohal ollakse selles osas, kas Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem suudab lõimumisel piisavat tuge pakkuda. Küll vajavad põgenikud laialdast psühholoogilist abi.
Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse trendiraportis “Pikksilm – ülevaade valitud trendidest” (2022).
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda