Andmevabaduse tulevik

Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis

Laadi alla PDF (155.89 KB)

Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile. Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus. Erasektori esindajad nimetavad andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust.

Avalikustamine vähendab korruptsiooniohtu

Avaliku teabe kasutamist ja selle üldisi piiranguid Eestis reguleerib 15.11.2000 vastu võetud avaliku teabe seadus (AvTS) (RT I 2000, 92, 597). Aastate jooksul on vastu võetud eelkõige muudatusi, mis on ligipääsu avalikule teabele piiranud. Samas on mitmed muudatused olnud suunatud ka teabe laialdasemale avalikustamisele.

Andmete laiem avalikustamine vähendab korruptsiooniohtu ja toetab demokraatiat. Sageli on aga keerukas hinnata andmete avalikustamisega kaasnevaid riske – juba avaldatud andmeid ei saa tagasi võtta. Andmete avaldamise ohud sõltuvad ka laiemast kontekstist, näiteks julgeolekuolukorrast.

Joonis 1. Andmete avalikustamisega seotud võimaluste ja ohtude näited
Allikas: advokaadibüroo Triniti

Õigusteoreetiliselt loetakse avaliku teabe õigus riigis nii tugevaks, kui hästi on täidetud selle kolm elementi:

Joonis 2. Avaliku teabe kolm põhiprintsiipi
Allikas: advokaadibüroo Triniti

Ebakindlus takistab andmete laialdasemat avaldamist

Joonis 3. Riskid ja nende lahendamise võimalused riigi andmete jagamisel
Allikas: advokaadibüroo Triniti

Andmete ligipääsetavuse õiguslike ja praktiliste takistuste uurimiseks viidi läbi 12 intervjuud avaliku ja erasektori esindajatega. Intervjueeritavate hulgas olid erasektori ja äriühingute esindajad, kodanikuühiskonna esindajad, avaliku võimu esindajad, ajakirjanikud ja kohtuvõimu esindajad.

Andmekasutuse ja andmete avalikustamise takistused avaliku sektori esindajate vaatepunktist:
• Andmete väljastamise protseduurireeglite erinemine, puudumine või ebaühtlane rakendamine asutustes
• Andmevormingute erinevus, näiteks vanad digitaliseerimata infokandjad
• Mahukatest teabenõuetest tulenev suur töökoormus
• Erinevus terminoloogias (nr avaandmete termin) ning andmebaaside ülesehitustes, andmete struktuuris

Andmete kasutamise takistused erasektori esindajate vaatepunktist:
• Kulu/lõiv
• Raskused ligipääsuvajaduse põhjendamisega
• Asutuste ebapiisav tehniline võimekus, näiteks masspäringute täitmisest keeldumine nende suure mahu ja ajakulu tõttu
• Andmete halb leitavus
• Regulatsiooni ebaselgus
• Andmepäringute täitmise aeglus
• Avaandmete portaali tehnilised ja andmekvaliteedi probleemid

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Andmevabaduse tulevik“. Uuringu autor on advokaadibüroo Triniti.

×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.