Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes.
Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud. Lühiraport keskendub õiguslike piirangute tuvastamisele ja nende ületamise võimalustele kahe päevakohase näite varal, milleks on automaatne sihitud lapse- ja peretoetus ning automaatne sihitud energiatoetus. Nende rakendamiseks tuleb Eesti õigusruumis luua seaduslik alus automaatse haldusakti vastuvõtmiseks, isikuõigustesse sekkumiseks ja isikuandmete töötlemiseks ning tagada haldusmenetluse kaitsemeetmed ja kaebeõigus.
Joonis 1. Näited võimalikest sihitud automaattoetustest Eestis
NB! Sihitud energiatoetust ei saa rakendada juhtudel, kui energiamüüja kliendiks pole eraisik, vaid korteriühistu, -ühisus vm eraisikute ühendus.
Millised takistused tuleb ületada?
Kuigi esmapilgul võib sihitud toetustele üleminek tunduda lihtne, sest andmed on riiklikes registrites ja andmekogudes olemas, tuleb arvestada andmestikest tulenevate takistustega, haldusõiguslike takistustega ja andmekaitseõiguslike takistustega. Nende ületamine eeldab seadusandjalt (vt joonis 2):
• seadusliku aluse loomist automaatse haldusakti vastuvõtmiseks (vastav eelnõu on esitatud Riigikogu menetlusse),
• seadusliku aluse loomist isikuõigustesse sekkumiseks ja isikuandmete töötlemiseks ning
• haldusmenetluse kaitsemeetmete ja kaebeõiguse tagamist.
Andmestikust tulenevad takistused
• Teabevaldajad peavad võtma vastutuse andmete õigsuse ja korrektsuse eest, mis võib tähendada neile lisatööd.
• Vajab otsustamist, kes vastutab andmekorje tulemusena tekkiva ühendandmebaasi eest, seda vajadusel uuendades, parandades, korraldades.
Haldusõiguslikud takistused
• Automatiseeritud ehk ilma ametniku vahetu sekkumiseta tehtud haldusotsus võib riivata inimeste põhiõigusi.
• Nn automaatseid haldusakte õiguslikult reguleeriv seaduseelnõu on alles võetud Riigikogu menetlusse (06.06.2022) ning eriseaduste eelnõusid veel ei ole.
• Igaühel on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud haldusotsus, haldusakt, sh toetusest ilmajätmine.
Andmekaitseõiguslikud takistused
• Andmesubjektil on põhiõigus olla „jäetud üksi“, seega vajab põhjendamist automaatse toetuse määramine.
• Andmesubjektil on õigus, et tema andmeid töödeldakse vaid seaduslikul alusel ja piiratud eesmärgil.
• Andmesubjekti õigused peavad olema tagatud, sh õigus informatsioonile, õigus vaidlustada, õigus nõuda
parandamist (IKÜM artiklid 12–23).
• Andmesubjektil on täiendavad õigused automatiseeritud andmetöötluse ehk automaatotsuste korral, muuhulgas õigus konkreetse teabe saamisele ja otsesele isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma seisukohta, õigus saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast andmepõhist hindamist, ning õigus seda otsust vaidlustada.
Joonis 2. Tegevuskava automaatsete otsustusprotsesside kasutamiseks Eestis
Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Andmevabaduse tulevik“. Uuringu autor on advokaadibüroo Triniti.
Raportiga seotud uudised
-
23.11 2022Raport: Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli oma andmete üle
Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli endaga seotud andmete üle, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.