Andmevabaduse tulevik

Veebiseminar: Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?

Eesti avaliku sektori tõhusust saab suurendada andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtuga, näiteks erinevate toetuste määramisel. See võimaldab nii toetusi täpsemalt sihtida kui ka säästa inimesi nende taotlemisest ja tingimustele vastavuse tõendamisest. Millal on Eesti valmis  otsustusprotsesside automatiseerimiseks, küsitakse 29. septembril toimuval veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“

2-eurone münt. Foto: Unsplash.com/Immo Wegmann

„Eesti on digiriik, kuid kasutame andmepõhiseid automaatseid otsuseid väga vähe. Ometi on see koht, kus saaks riigiaparaadi toimimist oluliselt tõhustada,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Suurema mõju saavutamiseks oleks mõistlik alustada automaatsete otsustega näiteks inimeste toetustele kvalifitseerumise väljaselgitamisel, mida saaks ametniku asemel teha algoritm võrreldes asjakohaseid andmeid.“

Vallistu lisas, et isegi kui riiklikes registrites on sihitud automaattoetuste kasutuselevõtuks vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.

Veebiseminaril esinevad:

  • Karmen Turk, Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner
    „Sihitud automaatsettoetuste õiguslik teekaart Eestile“
    Millised peaksid olema muutused õigusruumis, et kasutusele võtta automaatsed sihitud toetused Eestis? Mida tähendab halduse automaatotsus ja kuidas selleni jõuda? Mida tähendab inimõiguste mõjuhinnang ja millised on selle näited teistest riikidest?
  • Veiko Berendsen, Statistikaamet andmehalduse ekspert
    „Andmejagamise võimalused ja takistused sihitud toetuste loomisel“
    Mis takistab sihitud automaatsete toetuste loomist andmete vaatenurgast? Kuidas neid takistusi ületada?
  • Kaili Tamm, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht
    „Hüvasti, avaldus ja menetlus? Tere tulemast, proaktiivsed teenused?“
    Millised on uudsed võimalused riigi käsutuses olevaid andmeid paremaks teenuspakkumiseks kasutada? Mis on meie pikaajaline siht ja kui kaugel hetkel oleme?

Teemat kommenteerib Riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.

Veebiseminar toimus 29. septembril Zoomis.

Vaata järele!

4.10.2022

Veebiseminar “Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?”

Tulevikus võiks riigi tõhusamat toimimist toetada automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumine selgitada välja algoritmi abil asjakohaseid andmeid võrreldes, räägiti 29. septembril toimunud veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.