Vananevas ühiskonnas ootame noortelt üha enamat – varasemat sisenemist tööturule, suuremat vastutust ja aktiivsemat rolli majanduses ja ühiskonnas. Kuid kui palju anname neile tegelikult otsustusõigust? Kui noor võib töötada ja makse maksta, kas ta peaks saama ka varem valida ja ettevõtluses kätt proovida? Kui järjekindel on Eesti poliitika noori puudutavates otsustes, kui 16‑aastane saab kohalikel valimistel valida, ent koolikohustus on hiljuti pikendatud 18. eluaastani?
Üritused
Tulevased üritused
2025 toimunud üritused
Takso- ja kullerteenustest alguse saanud platvormimudel laieneb kiiresti uutesse valdkondadesse, pakkudes tarbijatele madalamaid hindu tänu tehingukulude vähenemisele. Platvormitöö on avanud uusi võimalusi ka neile, kelle ligipääs tööturule on seni olnud piiratud. Samas kaasnevad selle arenguga ka varjuküljed.
Arenguseire Keskus esitles 12. novembril 2025 uut raportit “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035”, mis annab ülevaate Eesti tervishoiu murekohtadest ning analüüsib Eesti valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele.
Eesti haridussüsteemi tugevust kinnitavad rahvusvahelised võrdlustestid, kuid kodumaised uuringud osutavad üha selgemalt haridusliku ebavõrdsuse kasvule. Noorte haridustee ja koolivalikud on tihedalt seotud pere tausta, elukoha, aga ka koolide erineva taseme ja mainega.
Majandusliku ebakindluse, geopoliitilise ebastabiilsuse ja USA tollipoliitika mõjudega toimetulemiseks on paljud riigid asunud rakendama uusi ja aktiivsemaid tööstus- ja investeerimispoliitikaid.
Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.
Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.
Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ tutvustati Eesti Üleriigilise Planeeringu (ÜRP) alusuuringu käigus valminud nelja stsenaariumit.
Teisipäeval, 6. mail tutvustas Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.
2024 toimunud üritused
Personaalriigi ideest on Eestis palju räägitud, kuid enamasti keskendudes sellele, kuidas muuta riigiga suhtlemine ja vajaliku info leidmine inimesele kiiremaks ja mugavamaks. See on oluline, kuid puudutab vaid pealiskaudselt personaalse riigi tulevikuvõimalusi.