Raport: Tööle asumine aitab sõjapõgenikel kiiremini lõimuda
Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“. Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.
„Venemaa-Ukraina sõja kulg, sellega seotud rändevood ja põgenike Eestisse jäämise kestus on praegusel hetkel prognoosimatud,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Seepärast peame töötama küll põgenike kodumaale naasmise nimel, kuid olema samal ajal valmis selleks, et see ei juhtu niipea. Et Eesti saaks ühiskonnana selles olukorras hakkama, peame püüdma kiiresti lülitada põgenikud meie igapäevaellu.“
Lühiraporti „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“ tarvis lõimumisvaldkonna ekspertidega tehtud intervjuud näitasid, et nende hinnangul Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem pigem suudab vastata sõjapõgenike vajadustele ning seetõttu peetakse pigem tõenäoliseks põgenike lõimumist eestikeelse kogukonnaga.
„Teine oluline aspekt on põgenike kiire tööle asumine, mis on rahvusvahelise kogemuse järgi oluline ühiskonda lõimija,“ rääkis Vallistu. „Selleks on oluline tegeleda sisserändajate kvalifikatsioonide ülevaatamise ja tunnustamisega, kui need sisuliselt vastavad Eesti haridussüsteemis kehtivatele standarditele.“
Tutvu lühiraportiga
Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis
Eesti lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, ühtlasi peetakse seda pikaajalise eduka lõimumise seisukohast kõige kriitilisemaks teguriks. Sellist arengut toetab eelkõige võimalus kiiresti tööle asuda, samas kui kahtlevamal seisukohal ollakse selles osas, kas Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem suudab lõimumisel piisavat tuge pakkuda. Küll vajavad põgenikud laialdast psühholoogilist abi.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Loe lähemalt https://arenguseire.ee/uritused/raporti-vene-ukraina-soja-pikaajalised-mojud-eestile-pressiesitlus/
2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraline uurimissuund Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud. Analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
06.12 2024Raport: Lõhe omavalitsuste tuludes on taas kasvamas
Haldusreformi järel vähenesid erinevused nn rikaste ja vaeste omavalitsuste sissetulekutes ning tulud elaniku kohta kasvasid märgatavalt. Tänaseks aga on lõhe omavalitsuste vahel taas suurenemas, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Trendid kohalike omavalitsuste tuludes”.