Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ arutleti täna riiklike teenuste ja toetuste personaliseerimise võimaluste üle ning keskenduti ka inimeste andmete kasutamisega seonduvatele riskidele.
Uudised
Avalike teenuste proaktiivne pakkumine eeldab inimeste senisest paremat arusaamist oma andmetest ja nende kasutamisest, et nad oleks võrdne osapool oma andmeid puudutavates otsustes, toob Arenguseire Keskus välja raportis „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“.
Eesti elanikud ootavad riigilt senisest suuremat panust tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamisse, toob Arenguseire Keskus välja raportis „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“.
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.
Arenguseire konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“ uurime personaalse riigi erinevaid arengusuundi, kaasnevaid riske ja võimalusi. Riiklike teenuste ja toetuste senisest ulatuslikum personaliseerimine nõuab põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti heaoluriigi edasist arengut ja ühiskonna heaolu tervikuna.
Arenguseire Keskus avaldas tänases lühiraportis “Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele” valiku erinevaid võimalusi kehtivate sotsiaalvaldkonna toetuste sidumiseks inimeste sissetulekutega, analüüsides muudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ning riigieelarvele.
Arenguseire Keskus toob eksperthinnangute põhjal valminud analüüsis välja suurima isikustamise potentsiaaliga riiklikud toetused ja teenused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, millel on märkimisväärne mõju riigieelarvele.
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks eri vaatenurka, tehisaruga ja tehisaruta, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Kutsume järele vaatama veebiseminari „Kui kaugel oleme personaalsetest õpilahendustest hariduses?“, mis toimus 22. veebruaril veebis.