Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutatakse Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid ning tuuakse välja edasise arengu väljavaated.
Uudised
Kultuur ja sport toetuvad Eestis eelkõige avaliku sektori rahastusele, samas näiteks Põhjamaades panustavad valdkonda märksa enam ettevõtjad ja eraisikud. Arenguseire Keskus toob oma värskes lühiraportis välja, et valdkond saaks juurde üle kümne miljoni euro aastas, kui praeguse poole protsendi asemel teeks kultuuri- ja spordivaldkonnale annetusi kolm protsenti Eesti ettevõtetest.
Arenguseire Keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Eesti koolivõrgu korrastamine on paratamatu, ent see ei pea alati tähendama väikekoolide sulgemist, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040”.
Õpetajate tulevikuvajadust Eesti koolides mõjutavad erinevad muutujad alates õpilaste arvust kuni haridustehnoloogia rakendamiseni. Erinevate tegurite mõju mõistmiseks on Arenguseire Keskus loonud õpetajate vajaduse kalkulaatori.
Arenguseire Keskus tutvustas raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.
Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule on läinud paremini kui teistes riikides, kuid arenguruumi on Ukrainast saabunute kvalifikatsioonile paremini vastavate töökohtade leidmisel, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenike mõju hõivele ja majandusele”.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös Arenguseire Keskuse ja erivaldkondade ekspertidega valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.
Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eesti jaoks kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus suurt läbimurret oodatakse lähima kahekümne aasta jooksul. Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated”.