Uudised

Kutsume Sind Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsile „Tõed ja pooltõed Eesti majanduse konkurentsivõimest“, mis toimub kolmapäeval, 25. septembril 2024 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja Worksupis.

Arenguseire Keskus toob eksperthinnangute põhjal valminud analüüsis välja suurima isikustamise potentsiaaliga riiklikud toetused ja teenused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, millel on märkimisväärne mõju riigieelarvele.

Eesti õpetajate keskmine töötasu kasvas mullu enam kui 420 euro võrra ning jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest, kuid keskmise palga kiire kasvu tõttu on selle taseme hoidmine keeruline, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu“.

Sulgemise ohus avalikke teenuseid aitaks elujõulisemaks muuta kohalike koolide ja lasteaedade muutumine kaasaegseteks kogukonnamajadeks, kus asuksid ka näiteks kaugtöökontorid, perearsti- ja noortekeskused ning mitmesugused spordi- ja huviringid, leiab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Kogukonnakoolid Eestis“. Kuid kuigi see mudel pakub suurimaid eeliseid ääremaadele, on praegu pigem Harju maakonna vallad aktiivsemad multifunktsionaalsete majade loojad.

Arenguseire Keskuse loodud Eesti koolivõrgu kaardirakendusest saab vaadata, kus asuvad Eesti koolid ning kus elavad lapsed, samuti näitab rakendus üldhariduskoolide põhinäitajaid viimasel viiel aastal ning võimaldab simuleerida koolide tulevikku tänaste sündimusnäitajate põhjal.

Eestimaalaste huvi elektri tootmise vastu on energiakriisi tipuga võrreldes jahtunud, kuid sellele vaatamata suureneb mikrotootjate arv Eesti energiasüsteemis aastaks 2040 kuni neli korda, toob Arenguseire Keskus välja sel nädalal avaldatavas raportis „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“. Energiasüsteemi tasakaalu ja stabiilsust tootva tarbimise kasv siiski ei ohusta.

Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?

Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.