2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.
Uudised
Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.
Eesti majandus on teist aastat järjest languses ja perspektiiv pole hetkel kuigi helge. Seda olukorras, kus oleks hoopis vaja ennaktempos investeerida ja tooteid-tehnoloogiaid arendada, et rohemajanduses hea ekspordipositsioon sisse võtta.
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.
Arenguseire Keskuse veebiseminar „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“ toimus 12. oktoobril ZOOMi keskkonnas ning selle salvestust saab vaadata siin.
Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks, kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Õpetajate ametist lahkumine“.
Arenguseire Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustas Eesti koolivõrgu ja koolide efektiivsuse uuringu läbiviimist, et saaksime paremini mõista kaasavale haridusele üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ning teha tarku valikuid Eesti koolivõrgu planeerimisel.
14. juunil toimus Arenguseire Keskuse rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?”. Rohekonverentsil käsitleti Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleti, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.