Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks, kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Õpetajate ametist lahkumine“.
Uudised
Arenguseire Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustas Eesti koolivõrgu ja koolide efektiivsuse uuringu läbiviimist, et saaksime paremini mõista kaasavale haridusele üleminekuga kaasnevaid väljakutseid ning teha tarku valikuid Eesti koolivõrgu planeerimisel.
14. juunil toimus Arenguseire Keskuse rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?”. Rohekonverentsil käsitleti Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleti, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.
Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav. Õpetajaameti maine kujundamisel on koolide juhtimiskvaliteedil ja tervislikul töökultuuril kandev roll, viitab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid”.
Eesti erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajäljed on sama mõõtu, ületades Maa taluvuspiiri keskmiselt 3,8 korda, kuid peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses, leidis Arenguseire Keskus oma raportis „Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes“.
Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.
Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.