Sulgemise ohus avalikke teenuseid aitaks elujõulisemaks muuta kohalike koolide ja lasteaedade muutumine kaasaegseteks kogukonnamajadeks, kus asuksid ka näiteks kaugtöökontorid, perearsti- ja noortekeskused ning mitmesugused spordi- ja huviringid, leiab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Kogukonnakoolid Eestis”. Kuid kuigi see mudel pakub suurimaid eeliseid ääremaadele, on praegu pigem Harju maakonna vallad aktiivsemad multifunktsionaalsete majade loojad.
Uudised
Eesti elanikud suhtuvad Rootsi ja Saksamaa elanikest positiivsemalt tehisaru tehtud otsustesse riigi toetuste ja teenuste määramisel ning iga teine Eesti elanik ootab sellest kulude ja aja kokkuhoidu, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Eesti elanike valmisolek automatiseeritud otsusteks avalikus sektoris”.
Arenguseire Keskuse loodud Eesti koolivõrgu kaardirakendusest saab vaadata, kus asuvad Eesti koolid ning kus elavad lapsed, samuti näitab rakendus üldhariduskoolide põhinäitajaid viimasel viiel aastal ning võimaldab simuleerida koolide tulevikku tänaste sündimusnäitajate põhjal.
Eestimaalaste huvi elektri tootmise vastu on energiakriisi tipuga võrreldes jahtunud, kuid sellele vaatamata suureneb mikrotootjate arv Eesti energiasüsteemis aastaks 2040 kuni neli korda, toob Arenguseire Keskus välja sel nädalal avaldatavas raportis „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“. Energiasüsteemi tasakaalu ja stabiilsust tootva tarbimise kasv siiski ei ohusta.
Arenguseire Keskus tutvustas raportit „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis. Arengusuundumused aastani 2040”, mis keskendub tarbijate muutuvale rollile elektriturul, kui seni vaid elektrit tarbinud majapidamistest saavad elektri tootjad ja aktiivsed tarbimise juhtijad.
Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2026. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) peatoimetajaks Tartu Ülikooli kaasprofessori ja Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko.
Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutati Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid.
Erinevatel hinnangutel vajab rohepööre investeeringuid mahus 2-4% SKP-st aastas nii sellel kui järgmisel kümnendil. Arenguseire Keskus rõhutab aprilli alguses avaldatavas aastaraamatus, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuperiood on tarbijate jaoks valus ja vajab toimetulekut toetavaid meetmeid, kuid pikas perspektiivis on see majanduslikult kasumlik.