Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks eri vaatenurka, tehisaruga ja tehisaruta, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Blogi
Õpetajate järelkasvu tagamisel on seni olnud põhitähelepanu suunatud õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamisele. Ent tähelepanu tuleks koondada hoopis õpetajate reservile[1], mis koosneb ühelt poolt igal aastal ametist lahkunud õpetajatest, olgu lahkumine ajutine või lõplik, ning teiselt poolt õpetajakoolituse läbinutest, kes ei jõuagi kunagi kooli tööle.
OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?” tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.
Enamik inimesi pole head peremehed oma andmejälgedele ega hooli, kes ja kuidas neid kasutab. Kuid andmetega seotud hoiakud tulevikus tõenäoliselt muutuvad tänu inimeste teadlikkuse kasvule tehisintellektist ning andmete majanduslikust väärtusest. Inimeste rangem kontroll oma andmete üle muudab senist andmemajandust.
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Ulatuslikult tuleks remontida konkurentsivõimetut õppelaenu, vähemalt kahekordistades maksimumsumma ning muutes põhjalikult intressipoliitikat.
Eesti maksusüsteem sai põhimõtteliselt valmis 2000. aastate alguses, kui kehtestati toona maailmas ainulaadne ettevõtte tulumaks, mida tuleb maksta üksnes ettevõttest välja võetud tulult. Lisades sellele Euroopa Liidu kontekstis madala maksukoormuse (33%, EL riikide keskmine on 41%) ning maksusüsteemi lihtsuse (Eestis moodustavad maksuerandid vaid 1% SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, näiteks Soomes on see 12% SKP-st), saame tulemuseks süsteemi, mis juba aastaid püsib rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus.
Eesti sadamaid läbivate kaubamahtude seisukohalt saab oluliseks see, milliseks kujuneb Soome kaubavahetuse maht Lõuna-Euroopa, Türgi, India ning teiste Aasia riikidega, selgub esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.
Uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua riigieelarvesse maksutulu 45 000 – 240 000 eurot aastas, selgub Arenguseire Keskuse esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast raportist. Eesti arenguteeks pakutakse välja keskendumist keskkonnasäästlikkusele ja saamist „roheliste laevade lipuriigiks“.