Uuring: olulisi otsuseid saaks noortele usaldada juba nooremas eas

Tartu Ülikooli Arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu selgitas, et noorte kognitiivne võimekus kujuneb varakult, samas psühhosotsiaalne küpsus ja eneseregulatsioon arenevad palju aeglasemalt. “Sobilike tingimuste olemasolul on noored võimelised otsuseid langetama juba varem kui mitmed praegused eapiirid ette näevad. Samas tuleb arvestada, et noorte inimeste otsuste kvaliteeti mõjutab paratamatult keskkond, milles otsuseid tehakse,” rõhutas Tõugu ning lisas, et otsustusõiguse laiendamisega käsikäes peab käima kaalutletud otsustamist toetava keskkonna kujundamine.

Uuringu käigus läbiviidud küsitlusest selgus, et eluliste otsuste langetamisel kasutavad noored mitmeid kaalutletud otsustamisele viitavaid strateegiaid nagu info otsimine, variantide võrdlus, vanematega arutamine ja riskide kaalumine. Õpetajate, karjäärinõustajate või finantsspetsialistide poole pöördutakse aga noorte enda hinnangul pigem harva.

Uuringus tuuakse samuti välja, et isegi siis, kui noor suudab oma otsuseid kaaluda ja põhjendada, mõjutavad noorte otsuseid tugevalt teiste inimeste arvamused ja heakskiit. Vanuse kasvades toetuvad aga noored otsustamisel enam omaenda kaalutlustele ning hariduslikes ja ühiskondlikes valikutes võtavad arvesse ka riske.

03.03.2026

Noored otsustamas: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelus?

Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.

Arenguseire Keskus juhataja Tea Danilov nentis, et sotsiaalmeedia muudab tänaste noorte jaoks otsuste tegemist oluliselt keerukamaks. “Sotsiaalmeedia ahvatleb kohese tunnustuse ja heakskiiduga ning tekkiv grupisurve, mille aluseks on tihtipeale kallutatud info, võib suunata noore inimese otsuseid isegi siis, kui ta mõistab kaasnevaid riske ja pikaajalisi tagajärgi,” ütles Danilov.

Uuringu raames töötati välja otsuste hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata tänaste eapiiride põhjendatust lähtuvalt otsuse iseloomust, riskidest, pöördumatusest ja otsustuskeskkonnast.

Hindamisraamistiku abil selgus näiteks, et kiirlaenu puhul on täisealisus (või isegi 21 eluaastat) põhjendatud kõrge finantsriski ja pöördumatute tagajärgede tõttu. Samas lihtsustatud vormis ettevõtlusega tegelemine võiks riskide maandamisel ning finantskoolituse ja -nõu olemasolul olla jõukohane ka alla 18-aastastele noortele.

Valimistel hääletamisel mängib aga keskset rolli otsustuskeskkond, kus võimalik sotsiaalne surve ja kallutatud info võivad noorte otsuseid tugevalt mõjutada. Samas sobiva toe, näiteks kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamise korral võiks valimisotsuse tegemine olla jõukohane ja kasulik ka alla 18-aastastele noortele.

Koolikohustuse ehk edasiõppimise otsus võiks toetatud keskkonnas, näiteks õppe- või karjäärinõustaja abiga olla noortele jõukohane alates 16. eluaastast. Kuna see otsus on noorte jaoks isiklikult oluline, on nad motiveeritud täiendavaks pingutuseks, mida eeldab kaalutletud otsuse tegemine.  

Uuring “Noored otsustamas: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelus?” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna “Noorte autonoomia tulevik“ raames. Uurimissuunas keskendutakse küsimustele, millised tegurid mõjutavad noorte autonoomsust ning kui heas vastavuses on noorte autonoomia arengud mitmete eapiiridega, mis noorte õigusi reguleerivad. Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Tartu Ülikooli poolt.