Eesti inimestel on ootus, et riigi toetused oleksid kujundatud ja pakutud lähtudes inimese vajadustest. Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahenduste ja tehisintellekti abil inimesekesksete toetuste pakkumine.
Eesti e-riigi hea maine on toonud kaasa kõrged ootused andmepõhiste teenuste lisandumisele ja heale andmevahetusele riigi ja erasektori vahel. Päriselu ei ole suutnud neid ootusi täita. Digimajanduse ja -ühiskonna (DESI) indeksis on Eesti langenud viimase nelja aastaga nelja koha võrra, viiendast üheksandaks.
Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.
Arenguseire Keskus avaldas 18. oktoobril 2022 uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel.
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes. Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.
Järjest enam koguneb igast meie tegevusest jälgi. Eraettevõtted koguvad aktiivselt infot meie liikumise, ostude ja veebikülastuste kohta. Riik talletab aga infot meie saadud tulu, makstud maksude ja palju muu kohta. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda