Arenguseire aastaraamat: andmepõhiselt sihitud toetuste rakendamisel on mitmeid takistusi

Eesti riigil on ligikaudu tuhat erinevat andmekogu. Neid omavahel ja vajadusel ettevõtete andmestikega ühendades saaks riik kätte info, mida on vaja toetuste määramisel, ilma et inimene peaks esitama taotlusi või tõendeid. See teeks lihtsamaks ka toetuste parema sihtimise.

Möödunud sügisel energiakriisi ajal oli elektri-, gaasi- ja küttekulude toetusteks riigieelarves ettenähtud umbes 150 miljonit eurot. Toetus ei koormanud inimesi taotlemisprotsessiga ja see arvestati maha otse energiaarvetelt, kuid toetused maksti kõikidele Eesti majapidamistele, sh neile, kes seda otseselt ei vajanud.

“Kui eeldada näiteks, et energiakulud jaotuvad leibkondade vahel võrdselt ning kui üle 1000 euro leibkonnaliikme kohta teenivatele ehk Eesti jõukamatele leibkondadele ei oleks toetust makstud, oleks riik säästnud planeeritud rahast umbes kolmandiku ehk 46 miljonit eurot. Seda oleks saanud kasutada muuks otstarbeks – tervishoius, hariduses või hoolekandes,” tõi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov näite.

Automaatse sihitud energiatoetuse puhul hüvitaks riik energiakulusid vaid neile majapidamistele, kes seda reaalselt vajavad ehk kelle sissetulek on teatud tasemest madalam. Toetuseks kvalifitseerujad selgitaks välja algoritm.

Kuigi esmapilgul võib automatiseeritud andmetöötluse alusel jagatavatele toetustele üleminek tunduda lihtne, on selleks mitmeid takistusi.

Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et andmepõhiselt sihitud toetuste rakendamisel on esmalt vaja seaduslikku alust automaatse haldusakti vastuvõtmiseks ning vastav eelnõu on praeguseks Riigikogule esitatud. Seejärel tuleb alus sisse tuua ka toetust reguleerivasse eriseadusesse.

Lisaks tuleb riigil tagada, et automaatseks otsustamiseks on piisavalt andmeid. Vaja on kirjeldada riske ja hinnata, kuidas neid maandatakse. Lõpuks on vaja luua inimestele võimalus automaatselt langetatud otsuste mõistmiseks ja vaidlustamiseks.

Arenguseire Keskus leiab, et oluliseks probleemiks on vajalike andmete olemasolu ja nende usaldusväärsus. Näiteks Eesti inimeste elukohaandmed on rahvastikuregistris sageli ebatäpsed, mis takistab elukohaga seonduvate toetuste andmepõhist automatiseerimist. Samuti puudub riigil info leibkondade täpse koosseisu kohta, kuid just sissetulek leibkonnaliikme kohta on levinuim ja kõige õiglasemaks peetav näitaja jõukuse taseme arvestamiseks. 

“Andmepõhiselt sihitud toetuste kasutuselevõtust ei saa rääkida üldistatult. Tarvilik on kaardistada toetused, mida tulevikus andmepõhiselt määrata soovitakse ning seejärel teha kindlaks, kas vajalikud andmed on riigi andmekogudes piisava täpsusega olemas. Kui mitte, tuleb leida muid lahendusi, näiteks siduda toetuse saamine kohustusega hoida oma andmed ajakohasena,” sõnas Danilov. Tema sõnul oleks näiteks elukohaandmete kvaliteet rahvastikuregistris oluliselt paranenud, kui energiatoetusi oleks makstud üksnes rahvastikuregistrijärgse elukoha energiakulude katteks.

Värskelt ilmunud Arenguseire Keskuse aastaraamatust saab lugeda 2022. aastal keskuses valminud raportite põhjal Eesti kõrghariduse arengusuundumustest ning võimalikest lahendustest kõrgharidusvaldkonna rahanappusele. Lisaks käsitletakse Arenguseire Keskuse aastaraamatus võimalusi, kuidas suurendada avaliku sektori andmekogudes olevate andmete kasutust ning mõtestatakse andmete rolli tulevikuühiskonnas. Aastaraamat annab ülevaate ka Vene-Ukraina sõja pikaajalisest mõjust Eestile.

17.04.2023

Arenguseire Keskuse aastaraamat 2022

Aastaraamat esitab arenguseire tulemusi 2022. aastal ning lihtsasti loetava kokkuvõtte arenguseire rollist ja korraldusest Eestis.