Raportid

Omavalitsustelt oodatakse elanikele teenuste pakkumisel eelarve, personali ja infrastruktuuri tõhusat kasutamist. Analüüsist selgus, et Eesti igast kümnest omavalitsusest üheksa on tõhusad või väga tõhusad. Samas on nii 2022/2023. aasta kui ka 2021/2022. aasta võrdluses omavalitsuste efektiivsus mõnevõrra langenud. Rahvastiku suurem tihedus võimaldab ressursse tõhusamalt kasutada, kuid selle mõju on väike. Kui jagada omavalitsused tulukuse järgi rühmadeks, on efektiivsuse erinevused rühmade sees peaaegu sama suured kui rühmade vahel. Siiski on toimetulevad omavalitsused võrreldes tulukamate omavalitsustega pisut efektiivsemad. Omavalitsuste efektiivsust parandab ka suurem finantsautonoomia.

Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45% ja gümnaasiumis 59% õpilastest. Kodulähedases koolis käiakse kõige rohkem maapiirkondade omavalitsustes ning kõige vähem suuremates linnades, kus koolivalik on märkimisväärselt laiem. Ulatuslik haridusränne mõjutab omavalitsuste haridusteenuse kvaliteeti ja süvendab kihistumist.

Omavalitsuste koostööks teenuste osutamisel on Eestis loodud mitmeid võimalusi pakkuv seadusandlik raamistik, kuid erinevalt mõnest teisest riigist puuduvad kohustusliku koostöö kriteeriumid, näiteks teatud lävendist väiksem elanike arv, mille korral on KOVil kohustus teistega koostööd teha.

Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada tulevikus sotsiaal-, tervise, ja kohtusüsteemi kulusid. Iga euro, mis investeeritakse riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot. Huviharidus on kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ja pigem linnapiirkonnas. Suurim puudujääk on hariduslike erivajadustega laste ebapiisav toetamine huvihariduses osalemisel.

Omavalitsuste tulud elaniku kohta on märgatavalt kasvanud, kuid erinevused omavalitsuste vahel on suurenemas. Pärast omavalitsuste ühinemist vähenesid tuluerinevused, aidates mahajääjatel järele jõuda, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud. Tulude kontsentreeritus on kõrge – lõviosa tuludest pärineb füüsilise isiku tulumaksust, samas omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt madal.

Eesti koolidel ja lasteaedadel on tugev, ent alarakendatud potentsiaal muutuda kogukonnakeskusteks. 26% Eesti koolidest ja 68% lasteaedadest on monofunktsionaalsed. Sarnaselt teistele riikidele võiks eeskätt maapiirkondades vastavalt kogukonnakooli mudelile tuua koolide ja lasteaedade juurde ka teised avalikud teenused.