Huvihariduse rahastamisel kasutatakse maailmas eri mudeleid: koolikeskne korraldus, lapsepõhine toetus ja sihitud abimeetmed riskigruppidele. Mis on nende mudelite plussid-miinused ning milline neist sobiks kõige paremini Eesti konteksti, kirjutab Eneli Kindsiko algselt ajakirjas MIHUS ilmunud ülevaates.
Uudised
Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Arenguseire Keskus ning Statistikaamet lõid avalike teenuste kaardirakenduse. Sellest saab igaüks vaadata, kui kaugel asuvad tema kodukohast lähim lasteaed, kool, perearst ning teised avalikud teenused.
Konverentsil arutame, millised lahendused aitaksid hoida teenused inimestele kättesaadavana, kuidas tugevdada kogukondade rolli ja omavalitsuste koostööd ning millised rahastus- ja poliitikamuudatused võiksid seda toetada.
Arenguseire Keskuse homme avaldatavast raportist selgub, et kuigi enamik Eesti inimesi elab kohalike avalike teenuste vahetus läheduses, kasutab ligi pool neist teenuseid, mis asuvad kaugemal, eeskätt just hariduses.
Kolmapäeval, 4. juunil kell 13.00–14.30 tutvustab Arenguseire Keskus uut raportit “Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik”. Tegemist on raporti esmaesitlusega, pikemalt käsitleme uurimissuuna tulemusi Arenguseire konverentsil “Milline on kohalike avalike teenuste tulevik Eestis?” 11. juunil.
Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ tutvustati Eesti Üleriigilise Planeeringu (ÜRP) alusuuringu käigus valminud nelja stsenaariumit.
Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et Eesti omavalitsuste tulude suurendamine parandaks avalike teenuste taset ja kättesaadavust, kuid tavapärasest iga-aastasest tulude kasvust selleks ei piisa. Vajalik on leida lisatulusid, teha põhimõttelisi uuendusi või vähendada omavalitsuste kohustusi.
Veebiseminaril arutati, kas ja kuidas on võimalik omavalitsuste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust parandada, optimeerides samal ajal ka kulusid.
Arenguseire Keskuse tellitud omavalitsuste efektiivsuse analüüs näitas, et Eesti omavalitsused on üldiselt tõhusad, kuid nende võime pakkuda kvaliteetseid teenuseid elanikele on viimastel aastatel hinnatõusu tõttu vähenenud.
Kodule lähimas algkoolis ei käi ligi pooled õpilased ja elukohajärgses gümnaasiumis ligi 60% õpilastest. Suur siseriiklik haridusränne näitab, et paljud pered otsivad kvaliteetsemat haridust ning jätavad kodule lähima kooli kõrvale, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eestisisene haridusränne üldhariduses”.
Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert