Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.
Uudis
Kuidas kindlustada tulevikus stabiilsed maksutulud ja katta vananeva ühiskonna kasvavaid sotsiaalkulusid, küsitakse täna, 19. novembril toimuval Arenguseire Keskuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni konverentsil „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Eesti maksusüsteem peab stabiilsuse säilitamiseks järgmise 15 aasta jooksul kohanema majanduse digitaliseerumise, ühiskonnas süveneva ebavõrdsuse ja rohepöördest tulenevate nõuetega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Eesti maksusüsteem vajab paremat tasakaalu tööjõu, tarbimise ja kapitali maksustamise vahel, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Kapitalimaksudest laekub Eesti riigieelarvesse Euroopa Liidu keskmisest kolm korda vähem, sealhulgas varamaksudest viis korda vähem.
Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.
Eesti seisab silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra järgmise 15 aasta jooksul. 19. novembril toimub Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Eesti ettevõtete tulumaksukoormus on Baltimaade kõrgeim, kuid Euroopa Liidu madalamate seas, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ettevõtete tulumaks Eestis ja Euroopa riikides“. Ettevõtete maksustamisel hakkab tulevikus tooni andma riikide ühine püüdlus maksuaukude kaotamisel.
Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate varamaksudega riik, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“. Kui varamaksud ulatuksid Euroopa Liidu keskmise tasemeni, laekuks riigieelarvesse aastas üle 500 miljoni euro rohkem.
Maksukoormus Eestis on Euroopa Liidu üks madalaimaid ja ulatub 2019. aasta andmetel 33,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus“. Eesti kuulub ka kolme vähim maksuerandeid ja -soodustusi tegeva Euroopa Liidu riigi hulka. Kiired muutused ühiskonnas vähendavad tulevikus võimalust rahastada riigi kulutusi tööjõumaksudest senises mahus.