Tulevikukindel maksustruktuur

Raport: sotsiaalmaks on ajale jalgu jäämas

Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.

 

„Töövormide vahetumise tõttu on töise tulu osakaal vähenemas ja kapitalitulu – ettevõtlustulu, finantstulu ja renditulu – osakaal suurenemas kõikide arenenud riikide kogutulus,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Seetõttu on järjest küsitavam sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust siduda üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga. Rahvastik vananeb ja kulud sotsiaalkaitsele kasvavad, pelgalt sotsiaalmaksust pole neid võimalik peagi enam rahastada.“

Danilovi sõnul avaldab sotsiaalmaksu laekumisele tulevikus mõju nii tööealise elanikkonna vähenemine kui ka töösuhte muutumine. „Näiteks digiplatvormide tegevus tööturul kasvatab inimeste hulka, kes täies mahus või lisatuluna töötavad ettevõtlusvormis,“ selgitas Danilov. Arenguseire Keskuse poolt tänavu kevadel tehtud uuring „Platvormitöö Eestis 2021“ näitas, et regulaarselt teeb Eestis platvormitööd 7% elanikkonnast ehk 56 000 inimest ja aeg-ajalt ligi 200 000 inimest. „Digiplatvormide vahendusel teevad tööd teistest enam keskmisest madalama sissetulekuga inimesed. Kõrghariduseta inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest iseseisvaks teenuseosutajaks ehk ettevõtlusvormi vähendab 2018. aastal tehtud arvutuste kohaselt riigile laekuvat maksutulu aastas 40 miljonit eurot,“ märkis Danilov. 

Danilovi sõnul on maksutulu seisukohast kujunenud Eestis probleemiks ka väikeettevõtjate endale töötasu ja tööjõumaksude maksmise vältimine. „Sisuliselt võetakse töist tulu välja madalamalt maksustatud dividendituluna, samuti kajastatakse ettevõtlusega mitteseotud isiklikke kulusid ettevõtte kuludena,“ ütles Danilov. „See tähendab, et makse laekub vähem ja sotsiaalkaitse rahastamine jääb veelgi vähemate maksumaksjate kanda.“

Sotsiaalmaksu kokkukuivamisel tekib Tea Danilovi sõnul küsimus, kas tulu- ja sotsiaalmaks peavadki muutunud oludes olema tingimata eraldi maksud. „Omapäraseks näiteks on Taani maksusüsteem, kus eraldi sotsiaalmaksu pole. Üksikisiku tulule rakendub riiklik ja kohalik tulumaks, millel on eraldi määrad ja maksulagi. Eraldi astmelist maksu rakendatakse aga kapitalitulule,“ tõi Danilov näite.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.