Tulevikukindel maksustruktuur

Aastaraamat: Eesti maksusüsteem ei pea tulevikukulutustele vastu

Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.

Eurosendid.

„Vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. See ei sisalda veel Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalvaldkonna kulutusi,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Nendele kuludele katte leidmine aitaks hoida Eesti tervishoiu rahastamist vähemalt praegusel tasemel, vabastada kümned tuhanded inimesed abi vajava lähedase pikaajalise hooldamise kohustusest ja tagada, et esimese samba pension moodustaks vähemalt 40% inimese varasemast palgast.“

Danilovi sõnul soodustab sotsiaalmaksu maksubaasi kahanemist ka digiplatvormide tegevus tööturul, mis kasvatab täies mahus või lisatuluna ettevõtlusvormis töötavate inimeste hulka. „Seetõttu on järjest küsitavam siduda sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga,“ ütles ta. „Mitmed riigid on liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. Näiteks viidi Poolas sisse solidaarsuslõiv, millega kogutakse 1 miljonit zlotti ehk 223 000 eurot ületavalt aastatulult 4%-st maksu, mis rakendub ka kapitalitulule.“

Danilov märkis, et Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, varamakse on ühiskonna kulude rahastamisel väga vähe kasutatud. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5%, Eestis vaid 1%. Kui Eesti oleks rakendanud liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam,“ ütles ta.

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse varalt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt (nt tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega). Suurima osa varamaksudest moodustavad enamikus Euroopa Liidu riikides (sh Eestis) kinnisvaramaksud.

Tea Danilovi sõnul on varamaksude laiemat kasutamist paljudes riikides pidurdanud nende ebapopulaarsus valijate hulgas, mobiilsete varade riigist väljaviimise risk, samuti maa ja vara hindamisväärtuse aeglane kaasajastamine. „Teisalt on varamaksude administreerimist ja varade varjamisega võitlemist lihtsustamas riikidevaheline infovahetus, mis viimastel kümnenditel hoogsalt areneb. Häid võimalusi varade üle järje- ja pettuskindla arvestuse pidamiseks pakub plokiahela tehnoloogia.“

Arvutused tuginevad Arenguseire Keskuse uuringutele tervishoiu, pensionisüsteemi ja pikaajalise hoolduse kohta.

Arenguseire Keskus avaldab 2021. aasta Eesti elu trende käsitleva aastaraamatu 4. aprillil.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.