Tuleviku töö

Aastaraamat: platvormitöö suurendab haavatavust Eesti tööturul

Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.

Platvormitöö. Pildil sõidab mees äpitaksot.

„Paljud Eesti tööturule sisenevatest Ukraina sõjapõgenikest haaravad suure tõenäosusega kinni digiplatvormide pakutavatest töövõimalustest. See võimendab platvormitöötajate sotsiaalkaitsega seotud probleeme,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Platvormitöötajad on iseseisvad teenuseosutajad ehk juriidilises mõttes ettevõtjad. Riigil puudub neist ja nende makstud maksudest täpne ülevaade. Vastutus enda sotsiaalkaitse korraldamise eest on enamasti pandud platvormitöötajale endale ja pigem seda ei tehta.“

Danilovi sõnul maksavad platvormitöö odavuse pikas plaanis seetõttu kinni teised maksumaksjad, kui sotsiaalkindlustuseta inimesel on näiteks vaja arstiabi. „Riskide kasvades peame küsima, kas piisab ravikindlustuse ja pensioni seotusest üksnes palgatuluga või peaks nii maksustamine kui hüvedega kindlustatus erinevates töövormides olema ühtlasem,“ lisas ta.  „Platvormitöö parem regulatsioon ja maksustamine on tööviisi uuenduslikkuse tõttu suureks küsimuseks väga paljudes riikides. Euroopa Komisjon on välja töötamas platvormitöö regulatsiooni, kaaludes töölepingulise töösuhtega kaasneva sotsiaalkaitse laiendamist platvormitööle.”

Eestis on platvormitöötajate sotsiaalkaitse üheks lahenduseks peetud ettevõtluskontot, millega alates teatud käibe suuruseni jõudmisest kaasneb ravikindlustus. „Samas kasutab ettevõtluskontot praegu üksnes 2% platvormitöötajatest, mis võib viidata ettevõtluskonto ebasoodsatele tingimustele,“ märkis Danilov.  

Arenguseire Keskuse 2021. aastal tehtud uuringu järgi:

  • teeb Eestis iganädalaselt platvormitööd 56 000 inimest ja aeg-ajalt ligi 200 000 inimest;
  • platvormitöö on ainus sissetulekuallikas 4,4%-le regulaarsetest platvormitöötajatest (u 2500 inimest);
  • vähemalt pool sissetulekust moodustab platvormitöö 18,7% regulaarsete platvormitöötajate jaoks (u 10 500 inimest);
  • vähemalt kord aastas platvormitööd teinute seas (20,2% tööealisest elanikkonnast ehk u 161 000 inimest) moodustab tulu platvormitööst keskmiselt 18,4% kuu netosissetulekust.

Platvormitöö on digitaalse töövahendusplatvormi abil leitud tööotste tegemine erinevatele klientidele. Platvormitöö võib olla nii kohapõhine kui veebipõhine ning väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldav. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel.

02.06.2021

Platvormitöö Eestis 2021

Platvormide roll kasvab professionaalsete teenuste segmendis: üha enam tehakse platvormi vahendusel keerukamaid oskusi eeldavaid töid, näiteks IT ja graafiline disain või õigusnõustamine. Jätkuvalt on suur osakaal ka lihtsamatel töödel – sõidujagamine ja kulleritöö. Vähenenud on ülesannete täitmine teiste kodudes ja isikuhooldusteenused, mis on koroonakriisi kontekstis eeldatav tulemus.

Arenguseire Keskus avaldab 2021. aasta Eesti elu trende käsitleva aastaraamatu 4. aprillil.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.